Fr.Tuglase novellide kokkuvõtted "HINGEMAA" (Jutt sellest, et inimene pole jänes, kes elab haavakoorest, ja et maakera on tõesti raske) 1. On sügisene õhtu ja sajab vihma. Algavad tusase tuju ja rusutud meeleolu ajad. Noor õpetajaameti-kandidaat Juhan Remmelgas oli esimest korda teel õpetajavalimisele. Talved veetis ta elutuid raamatuid tuupides,suvel ajalehekontoris töötades, et oleks võimalus edasi õppida. Talle meenus ta igav ja ühetooniline elu. Meenub lapsepõlv, mis on üsna udune aga samas meeldiv. Meenus kevadine aeg, mil valge habemega vanamees luges laua taga jutlust. See oli tema isaisa-vana Remmelga Peep. Ta seisis oma vanaisa kürval ja vaatas, kuidas kärbes jutluseraamatule laskus ning kattis sõna enesega. Kui kärbes ära lendas, siis oli sõna taha tekkinud imelik punkt, mida vist tegelikult polnud vaja. Juhanile meenus, kuidas ta siis naerma pu...
meetri kõrguseks puuks, mõnikord jääb ka põõsakõrguseks. Tema lehed on laiovaalsed, 3–8 paari külgroodudega. Raagremmelgas on putuktolmleja ning põhiliselt tolmeldavad tedamesilased ja kimalased. Puu võra on suur, tüvi peenike ja okslik. Teiste puude varjus raagremmelgas hukkub ja soodsateski oludes ei ela ta üle 40–50 aasta. Ta talub varju teistest lehtpuudest paremini ja on nooruses kiire kasvuga. Erinevalt teistest pajudest ei saa raagremmelgat paljundada pistvaiadega. Palki remmelgast ei saa ja tema puit pole kvaliteetne. . Seda kasutatakse parkainete tootmiseks, samuti saadakse koorest musta värvi. Hõberemmelgas Hõberemmelgas kasvab Kesk-ja Lõuna-Euroopas ning Aasia lääne- ja edelaosas. Eelistab kasvukohana niiskeid või liigniiskeid pindu, näiteks veekogude kaldavööndit. Hõberemmelga nimi tuleb sellest, et tema lehtede alaküljed (mõnikord ka ülaküljed) on hõbedased ja sageli siidkarvakestega, mis on asetunud pearooga paralleelselt
ilmselt kogu Tallinna läbi puistata. Vello Kasar ja Jaan üritavad uuesti lahkumist läbi Lasnamäe proovida. · Ruudi räägib, et soomepoiste hulgas on suurim reetur, Lompus, kes on andnud välja paljusid metsast tulnud noori poisse, et ise puhtaid pabereid saada!!!! · Taavi taotleb oma Nõukogude passiga ajutise isikutunnistuse, mille abil üritab raudteele tööle saada. Taotleb ka Saksa dokumentidega passi. · Tundmatust Elmar Remmelgast (Taavi Raudojast) oli saanud uus Nõukogude kodanik ja raudteetööline Tallinnas Balti jaamas. · Uus põgenemisplaan Inga abiga.* Mehed/naised annavad bensiini ja muu tarbeks ära isegi oma abielusõrmused, kuid ikkagi on seda liiga vähe. · Taavi ööbib Selma juures, järgmisel päeval selgubki, et Liisa ja Arno korteris oli tehtud haarang. Veoautole viidi iga kahtlane unesegane, kel polnud piisavalt pabereid. 6.Peatükk
Leidub ka salu- ja lodumetsi. Lammimetsi esineb kitsa ribana või saludena jõgede ja ojade ääres. Rannikumoodustiste (rannavallid, luited) taga leidub soostunud ja soometsi. Paekalda rusukaldel kasvab haruldane kooslus laialehiste puuliikidega ürgilmeline salumets. Rohkete allikate tõttu on rusukalde pinnas niiske ja toitaineterikas. Rusukallet katab pärnast, saarest, vahtrast, jalakast, sanglepast, haavast, remmelgast, toomingast, pihlakast lopsakas mets, kus on ka kuuske ja tamme. Ka alustaimestik on lopsakas ja liigirikas, palju on sõnajalgu. Haruldastest liikidest kasvab Kes-Euroopa varjukatele mägimetsadele omast mets-kuukressi., karulauku, mets-jürilille. Paekalda jalamil kasvab lodustuv lepik. Puisniite ja niite on väheks jäänud, need on kinni kasvanud. Mere ääres on rannaniite ja rannakooslusi. Huvipakkuv on saarte taimkate. Saared võib jaotada järgmiselt: 1
annaabi.ee 
