laulda nimetatakse antud liigutusi automatiseerunud. Teiste sõnadega - liigutusi tehes ei mõelda nende sooritusele. Psühholoogilise arengu häiretele e. psüühilise arengu spetsiifilistele häiretele on iseloomulikud järgmised üldised tunnused: 1) algus on alati imiku- või lapseeas; 2) aju bioloogilise küpsemisega seotud funktsioonide arengu pidurdumine või kahjustus; 3) pidev kulg ilma remissioonide ja ägenemisteta. 4) enamikul juhtudel on mõjustatud kõne-, ruumitaju võime ja/või motoorne koordinatsioon. 5) on iseloomulik, et lapse kasvades ja vanemaks saades häire pidevalt nõrgeneb (kuigi on võimalik kergete jääknähtude säilimine täiskasvanueaski). 6) tavaliselt ilmneb vaimse arengu pidurdumine või kahjustus nii varases lapseeas, kui seda on võimalik kindlaks teha, ilma eelneva normaalse arengu perioodita.
diagnoos. Täpsustamiseks on kasutusel mitmesugused labotoorsed ja instrumentaalsed uurimismeetodid. Sündroomi all mõistetakse püsivamete ja iseloomulikumate haigustunnuste kogumikku. Konkreetne sündroom võib olla kasutusel diagnoosina. Sündroome nimetatakse sageli teda esmakordselt kirjeldanud autorite-uurijate-arstide nimede järgi. Remissioon tähendab haigustunnuste taandumist, retsidiiv aga tagasipöördumist. Remissioonide ja retsidiivide vaheldumine on iseloomilik kroonilise kuluga haigustele, eriti vaimuhaigustele. Retsidiivide tekkes on oluline osa organismi üldseisundil. Selle halvenemine soodustab retsidiivide teket. Retsidiivide teke on sõltuvuses ka sesoonsetest muutustest, st. aastaaegadest ja nad ilmnevad enam hilissügisel ja kevadel. Komplikatsioonid ehk tüsistused on põhihaigusele lisanduvad uued haigused või haigustunnused. Need võivad tekkida haiguse igas staadiumis.
mingeid tavauuringul määratavaid kõrvalekaldeid) või jäävad küll teatud muutused (näiteks arm peale mädapaise paranemist), kuid need muutused ei ole aluseks sama haiguse taastekkeks. Krooniline haigus inimene ei tervistu täielikult, mingid kõrvalekalded normist jäävad püsivalt, kusjuures need muutused on aluseks haiguse ägenemisele. Krooniline haigus kulgeb tavaliselt ägenemiste (retsidiivide ehk eksatserbatsioonide) ja vaibumiste (remissioonide) vaheldumisena. Oluline on vähendada retsidiive ning pikendada remissiooniperioode. Kroonilise haiguse tekkepõhjusi: 1. ägeda haiguse sümptoomidevaene kulg 2. ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi (mittesobiv ravim või ravimi annus) 3. haigustekitaja resistentsus 4. algselt kroonilised haigused (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid) Kroonilise haiguse staadiumid: · Remissioon- haigusnähtude ajutine taandumine
Kerge vaimne alaareng (IQ = 50 - 69) Mõõdukas vaimne alaareng (IQ = 35 - 49) Raske vaimne alaareng (IQ = 20 - 34) Sügav vaimne alaareng (IQ < 20) Muu täpsustatud vaimne alaareng Täpsustamata vaimne alaareng PSÜÜHILISE ARENGU SPETSIIFILISED HÄIRED algavad alati imiku- või lapseeas. Nad tekivad kesknärvisüsteemi bioloogilise küpsemisega seotud funktsioonide arengu pidurdumisest või kahjustusest. Spetsiifiliste arenguhäirete kulg on pidev, ilma remissioonide või ägenemisteta. Siia kuuluvad: Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired (ekspressiivse ja retseptiivse kõne häired) Õpivilumuste spetsiifilised häired (lugemishäire, õigekirjahäire, arvutamishäire) Motoorika spetsiifiline arenguhäire Segatüüpi spetsiifilised arenguhäired Pervasiivsed arenguhäired (lapse autism, Retti sündroom, Aspergeri sündroom jms.) Psühholoogilise arengu muud häired Psühholoogilise arengu täpsustamata häire
annaabi.ee 
