1. Vasta küsimustele. Kuivõrd jälgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni 14 punkti põhimõtet. Ei jälgitud Saksamaa suhtes, talle määrati äärmiselt rasked rahu tingimused. 2. Versailles' rahulepingu olulisemad tingimused. Territoriaalsed muutused Saksamaalt võeti Saarimaa liitlastele; Elsass-Lotring Prantsusmaale. Loodi Poola koridor; Klaipeda Leedule; lõigati territooriume Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Saksamaa relvastusalased piirangud 100 000 meheline sõjavägi, ei tohtinud olla rasked sõjatehnikat, Reini demilitariseeritud tsoon. Saksamaa kohustused teiste riikide ees Reparatsioonid- sõjakahjud tasuda. Liitlaste tegevus, et tagada Versailles' lepingu täitmine Reini demilitariseeritud tsoon, reparatsioonid, relvastuspiirangud. Miks polnud Prantsusmaa nende tingimustega rahul? Reparatsiooni maksed ei tulnud õigeaegselt. Miks polnud Saksamaa nende tingimustega rahul? Sest Saksamaa arvates tehti neile ülekohut.
erinesid? Sarnane: Keegi ei olnud Saksamaa poolt, sooviti karistada ja alandada. Erinev: Taheti erinevaid lahendusi Milles seisnes USA presidendi W.Wilsoni rahukava? *merede vabadus *okupeeritud alade vabastamine *koloniaalvalduste reguleerimine *majandustõkete likvideerimine 3. Rahulepingute tingimused. Täida tabel: Territoriaalsed Saksamaa kohustused Saksamaa muutused teiste riikide ees relvastusalased piirangud 1/6 territooriumist võeti Pidi maksma Oli lubatud vaid 10000 ära reparatsioone meest armees. Arutle, miks polnud saksamaa nende tingimustega rahul? Saksamaa ei olnud rahul, sest osa nende maast võeti ära, nad pidid hakkama maksma reparatsioone. 4. Rahvasteliit. Täienda skeemi: Loomise aeg: 1920
Kordamine 1. Millal ja kelle vahel sõlmiti Versaille rahuleping, nim 4 tingimust mis kehtestati Saksamaa suhtes? 28. juuni 1919. Saksamaa ja Atandi vahel. Tingimused: relvastusalased piirangud(ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke, kahureid, 100000 maaväelast ja 15000 mereväelast), hüvitismaksud võitjatele(reparatsioonid), territoriaalsed muutused(Saks. kaotas 1/8 oma aladest, k.a asumaad, loodi nn Poola koridor ida-preisimaa lõigati Saks. ära), Reini piirkonna kontrollimine ja range maksude nõudmine. 2. Millal toimus Pariisi rahukonverents, miks, riigid kes otsustasid, suhtumine kaotajatesse. 18
nn. Suure kolmiku poolt · Prantsusmaa peaminister G. Clemenceau · Inglismaa peaminister D. Lloyd George · USA president W. Wilson · Ülejäänud riikide (24)esindajad pidid nõustuma nende tingimustega (sh. Itaalia ja Jaapan) · Väikerahvaste huve ei arvestatud üldse · Kaotajariigid kutsuti ainult lepinguid allkirjastama b)Versailles' rahuleping- ,,igavesti kestev rahu" Atlandi ja Saksamaa vahel: · Territoriaalsed muutused: Saksamaa kui sõjasüüdlane pidi loobuma suurtest aladest · Relvastusalased piirangud: tal keelati omada suurt armeed ja suurt sõjatehnikat · Kohustused kaotajale: ta pidi maksma reparatsioone- kahju hüvitamine sõja võitjale · Versailles' täitmiseks: loodi Reini demilitasriseeritud tsoon- piirkond, kus ei tohtinud omada sõjaväge: see okupeeriti liitlaste poolt 15 aastaks c)Eraldi rahulepingud sõlmiti Saksamaa liitlastega: · Saint Germain'i rahu Austria-Ungariga, millega impeerium lagunes äikeriikideks (Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia)
Ei teatud, kuidas suhtuda NSVL'i. Antant toetas väike riike, mis sõdisid NSVL vastu. 2.pilet Versailles rahuleping ja selle sisu Rahulepingud sõlmitit eraldi Saksamaa, Austria, Ungari, Türgi ja Bulgaariaga. Saksamaa ,,Versailles rahu'' 1919 1)territoriaalsed kaotused: Elasass-Lotring Prantsusmaa Eupen,Malmedy Belgia Saarimaa 15aastaks Prantsusmaale, siis rahvahääletus ja saavad ise valida Põhja Schleswig Taani Klaipeda Leedu Lääne Preisi, Poznan Poola 2)relvastusalased piirangud sõjaväekohustus kaotati maavägedes 100 000 vabatahtlikku mereväes 15 000 vabatahtlikku ei tohtinud olla allveelaevu,sõjalennukeid,tanke, suuri sõjalaevu ja kahureid 3)demilitariseeritud Reini tsoon Saksalsed ei tohtinud omada seal sõjaväge ega ka kindlustusi 4)kohustused teiste riikide ees reparatsioone pidi maksma 5)Saksamaa ja Keskriigid sõjasüüdlased 3.pilet Sõjakolded 1930.aastatel Tekkis 3 sõjakollet 1)Aasia Rahvasteliit:
Territoriaalsed muudatused: Prantsusmaale tagastati Elsass-Lotringi alad Loovutada tuli alasid Taanile, Belgiale, Tšehhoslovakkiale (sudeedisakslased), Leedule (Klaipeda), Poolale nn.”Poola koridor”, mis eraldas muust Saksamaast Ida-Preisimaa Gdansk kuulutati vabalinnaks Saksamaalt võeti ära kolooniad, anti Rahvasteliidu mandaadi alusel põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa haldusesse 2. Relvastusalased piirangud: Sõjaväe suuruseks (vabatahtlikkuse alusel) 100000 meest, neist 4000 võisid olla ohvitserid, kindralstaap saadeti laiali Ei tohtinud omada tanke, allveelaevu, sõjalennuväge, sõjalaevade hulka piirati Reini jõe vasakkallas ning parema kalda ala 50 km ulatuses kuulutati demilitariseeritud tsooniks 3. Muud kohustused:
· Poolale loovutatud aladest kujunes nn Poola koridor, see eraldas Ida-Preisimaa ülejäänud Saksamaast ja võimaldas Poolale pääsu Läänemerele. · Gdansk/Danzig jäi iseseisvaks vabalinnaks · Leedu sai Klaipeda/Memeli alad · Alasid loovutati veel Belgiale ja Taanile · Saarimaa läks 15-ks aastaks Rahvasteliidu valdusesse Prantsusmaale kasutamiseks 2. Relvastusalased piirangud: · Keelati üldine sõjaväekohustus: sõjaväge tuli vähendada 100 000-le mehele, sh 4000 ohvitseri. · Keelati omada lennuväge ja allveelaeva. · Kehtestati piirangud sõjalaevastiku suurusele. · Seati sisse Reini demilitariseeritud tsoon. See oli kogu Saksamaa territoorium Reini jõe läänekaldal ja 50 km laiune ala jõe idakaldalt. Seal ei tohtinud
annaabi.ee 
