Lepituspoliitika, Austria a., Müncheni k., Tsehhoslovakkia Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika 1935-1939 eelkõige Saksamaa suhtes. Sõda püüti vältida läbirääkimiste teel, sest peljati relvastumiskulusid. Sisekriis, rahvas polnud huvitatud uuest suurest sõjast. Sellest tulenevalt: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe; 1936 Inglismaa ja Prantsusmaa tagasihoidlikkus, kui Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) kokkulepe, millega Saksamaa sai loa
Venemaa muutub täisdiktaatorlikuks. 1933 tuli Hitler võimule ja lõpetab majanduskriisi. Eestis saab võimule Päts ja tuleb autoritaarne võim. Ukrainas oli viljaikaldus. Viimane vili korjati rahvalt ära, et see kalli hinnaga välismaale müüa ja raha sõjatööstuseks kasutada. Lepituspoliitika (paha-paha) Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika 1935-1939 eelkõige Saksamaa suhtes. Sõda püüti vältida läbirääkimiste teel, sest peljati relvastumiskulusid. Sisekriis, rahvas polnud huvitatud uuest suurest sõjast. Sellest tulenevalt: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe; 1936 Inglismaa ja Prantsusmaa tagasihoidlikkus, kui Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) kokkulepe, millega Saksamaa sai loa
(ennekõige 30ndatel aastatel) saavutanud. Näide: Briti-Saksa merekokkulepe. Britid lubasid sakslastel järeleandmisena sõjalaevastikku pidada. Näide: Tsehhoslovakkia ja Austria juhtumid. Saksamaa vallutas ja eelnevalt sekkus Tsehhoslovakkia ja Austria sisepoliitikasse. Lääneriigid eesotsas brittidega ignoreerisid seniseid liitlasleppeid ja lubadusi nt tsehhe aidata lootuses, et lõpuks Hitler rahuneb ja uut sõda ei tule. Peljati relvastumiskulusid. Sooviti maailma säilitada olemasoleval kujul; kasutati palju kolooniatest toodud kraami. Prantsuse ja Inglise riigimehed sõltusid valijatest. Enamik aga sõda ei soovinud, lootes et kõik kuidagiviisi laabub. Nõukogude ajaloolased on nimetanud üheks Prantsuse ja Inglise lepituspoliitika põhjuseks soovi suunata Hitleri-Saksamaa agressioon Nõukogude Liidule. Selline arvamus on rajatud sellele, et nii Saksamaa kui Nõukogude Liit alustasid 1930ndatel ulatuslikku relvastumiskampaaniat
a juba suurem osa Hispaania territooriumist *1939. a hõivasid Madriidi, 1.aprillil kuulutas sõja lõppenuks, algas Franco diktatuuri aeg *Edu tagas: a)ühtekuuluvustunne b)hea sõjaväeline organisatsioon c)välisabi (Itaaliast ja Saksamaalt) lepituspoliitika Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika 1935-1939 eelkõige Saksamaa suhtes >sõda püüti vältida läbirääkimiste teel, sest peljati relvastumiskulusid (neis riikides sisekriis, rahvas ei tahtnud uut sõda) 10 >1935 Inglise-Saksamaa mereväekokkulepe >1935 Saarima elanikkond otsustab referendumil, et liitub uuesti Saksamaaga >1935 Saksamaast innustatuna ründab Itaalia Etioopiat (Rahvasteliidu poolt vaid majandussanktsioonid, ei takista) (>Saksamaa astub välja Rahvasteliidust, tühistab Locarno lepingu)
annaabi.ee 
