Või kui eestlased oleksid enda kaitse teinud nii, et see oleks mõeldud pikemaajalisemaks, mitte nagu neil oli - lühemaajaliseks. Ka kui eestlased oleksid koondunud kõik kokku ühiseks suureks armeeks, mitte ei oleks võidelnud eraldi aladena, oleks neil olnud väikene võimalus võita. Miks väike ? Sest põhjusi, mis rääkisid eestlastele vastu oli palju rohkem. Esiteks vaenlasi oli nii mitmest riigist, mis tähendab, et neid oli palju ja palju rohkem kui eestlasi. Teiseks oli vaenlaste relvastatus palju kordi parem kui eestlastel. Näiteks oli kasutusel vastastel kiviheite masin. Kolmandaks toimus rohkelt rüüsteretki ( ca 50 ). Neljandaks oli vaenlaste sõjapidamise oskus tunduvalt parem kui eestlastel. Ja viiendaks rooma paavst toetas neid vallutusi. Kokkuvõtteks oli negatiivseid vastu rääkivaid fakte rohkem , ning see on ka põhjuseks miks arvan , et eestlastel poleks olnud suurt võimalust see sõda võita, kui siis minimaalne.
kaotus, Kaupo ja Lembitu- Sakala maavanem hukkusid. (*1217- Taani väed Eestisse *1218- Rootsi väed Eestisse) *1219- Taani kuningas Voldemar II tuli Tallinna alla ja lasi ehit. kivilinnuse sinna. *1220-rootslased tulid Lihula linnusesse, eestlased ajasid nad sealt minema *1224- Tartu langes viimase kohana mandri eestis ristisõdiate kätte. *1227- Viimased lahingud Valjalas-Saaremaal ja Muhul, Muistse vabadusvõitluse lõpp!! Lüüasaamise p.: *Halb relvastatus *puudus väljaõpe *Kogemuste puudus *Sõjavägi ei olnud org, puudus ühtne sõjav. *Eestlased olid vähemuses-puudus lähinaabritega koostöö *Katoliku kirik toetas ründajaid. *Eestlastel puudus oma riik(koostöö maakondade vahel) *Puudus juht. Üleminek muinasajast keskaega: *1236- Saule lahing (mõõgavendade ordu sai lahingus leedulastelt ja semgalitelt hävitavalt lüüa. Ordu muutus Liivimaa Ordu) *1238- Stensky
tume, kui see on praegu. Kui me oleksime võitnud selle võitluse, oleks see andnud suure tõuke järgmisele sõjale ja nad oleksid olnud palju targemad relvastuse ja varustuse osas. Kõigi 19 aasta jooksul olid eestlased võidelnud ja kaitsnud oma maad täie hingega. Nad pidid võitlema taanlaste, rootslaste ja sakslaste vastu. Eestlased olid üksi, kuid vastaseid oli palju. Võit Ümera lahingus andis küll jõudu ja motivatsiooni juurde. Võinuksid võita kuid oleks olnud koostöö, parem relvastatus, sõjameeste rohkus, suhted naabritega. Ilma nende oskuste ja vajadusteta ei suuda keegi ühtegi sõda võita ja selletõttu nad ka ei oleks võinud võita seda võitlust. Oleksid võinud võita, kui maakondade vahel oleks olnud mingisugune side, mis oli väga minimaalne. Sellist riiki nagu ,,Eesti" polnud otseses mõttes olemas. Eestlastel puudus ühtekuuluvus tunne ja ühtne riik, iga maakond võitles enda eest üksi koos oma väheste sõjameestega
Võit Ümera lahingus andis küll jõudu ja motivatsiooni juurde, kuid see polnud piisav ning lõpuks kaotada mitmetes lahingutes mõjus see veel väsitavamalt ning uued vastased tulid peale ning oli aeg uuesti võitlusesse astuda. Kõik see kurnas rahvast tohutult ja nad teasid, et nii ei suudeta vabadust lõpuni välja kaitsta. Kindlasti oli see üks oluline põhjus, miks eestalsed ei oleks suutnud vabadusvõitlust võita. Aidanud oleks kindasti koostöö, parem relvastatus, sõjameeste rohkus, suhted naabritega, oskused ja kindlasti oleks aidanud mõni armee juht, kes oleks paika pannud plaani kuidas võidelda. Ilma nende oskuste ja vajadusteta ei suuda keegi ühtegi sõda võita. Viimaseks põhjuseks võib lugeda seda, et paljude eestlaste südametunnistus polnud puhas. Palju oli reetureid, kes olid nõrga iseloomuga ning lasid ennast ilma mingisuguste takistusteta ristiusutada. Olles ristiusustatud, siis läksid baltisakslaste
levitamiseks või kaitseks. Olulisemad lahingud olid näiteks 1210. Ümera lahing, 1217.a Madisepäeva lahing, 1223. eestlaste rünnak saklastele, et võtta linnused üle ja kiire tegutsemisega tagasi võtta kogu maa. Eestlased jäid tihti sõdades alla kuna alati oli olnud sõjaline vastukaal vastase poolel. Eestlasel polnud nii head relvastust, sõjatehnikat ja treenitud sõdurite armeed. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastatus oli mõeldud vaid üksikute sõjakäikude jaoks. 2. Mõis ja talu varauusajal Riik majandas kõiki mõisaid, olid erinevad mõisaliigid, ehk rüütli, kroonumõisad ja pastoraadid. Mõisate majandamisega muutus tähtsaks ka teraviljaeksport, mis kahekordistus.Olulisele kohale tõusis ka viinapõletamine. Kehtestati koormised, mille üle peeti arvestust vakuraamatutes. 1765, tekkisid kindralkuberneril ettepanekud tunnustada talurahva omandiõigust
Rapallos 1974. aastani - Itaalia ja Jaapan jäeti ilma aladest ja kolooniatest - Kodusõja tulemusena oli Hispaani laostatud, jäi koos - SM nõrgenenud majandus aeglustas kogu Euroopa Portugaliga kõrvale II MSst majandust - 1919 Moskvas moodustati maailma kommunistlikke parteisid ühendav Komitern Iseloomulikud jooned: - 1923 organiseeris Komitern relvastatus mässu - Püüti võtta võimu uuesti sõjaliselt Bulgaarias ja Poolas, 1924 Eestis (ei õnnestunud) - 1925 Locarno konverents (IM+PM+Itaalia+Belgia+Poola+Tsehhoslovakkia+SM) *Reini tagatispakt kindlustas SMle Versailles's paika pandud läänepiirid - 1928 Briandi-Kelloggi pakt (nõustuti lahendama konflikte rahumeelselt) Iseloomulikud jooned: - Korraldati liitvaid konverentse, püüti leida rahumeelseid lahendusi - Patsifismi ajastu (põhimõte, et tapmine pole
annaabi.ee 
