vaatama läbi relvaseaduse, sealt märkemid tegema ja selle endale mällu salvestama. Rühmatöö pidepunktid: Relvaseadus Relvaseaduse karmistamine (kas peaks või ei peaks) Relvad ja emotsioon Relvade ohutustehnika Mina olin grupis number 5. Me jõudsime oma grupiga järeldusele, et relvaseadus suure mõistena on seadus, mis reguleerib tsiviil- ja teenistuses olevate inimeste relva kasutamise piiranguid. Meie arvates, et peaks relvaseadust karmistama, sest Eestis ei ole väga palju probleeme revladega ja nende valesti käsitlemisega. Relvaseadused Eestis on väga karmid. Grupi iga liige pidi jõudma järeldusele, mis emotsioone tekitab temas relv, kui see sihib teda või kui see on tema käes. Mina jõudsin järeldusele, et minus ei tekita see kindlaid emotisoone, tegelikult relv, kui selline, ei tekita üldse emotsioone. Ma tunnen, et kui ma hoian relva
isik ei saa süüteokatse kõlbmatusest aru oma vaimse küündimatuse tõttu. Näiteks. A tahab tappa B-d ja läheb B magamistuppa, et teda tappa. Laseb teda 4-5 korda. Pärast tuleb välja, et B on surnud. Seljuhul ei saanud ta teda tappa, sest B oli juba enne surnud. Kohus saab miskit natuke ehk etteheita, aga tapmise eest kindlasti ei saa vastutusele võtta. Ilmselt on ta siiski rikkunud relvaseadust ja tuleb vaadata kas on valdusrikkumisi jne. Näiteks. Omanik tabab varga teolt. Mis siis teha? Kas on juba ehted nt taskus või ei ole? Asi on katse staadiumis ja tagajärge seljuhul veel pole. KarS § 266 -d saaks ette heita (omavoliline sissetung). Sellises olukorras võiks näiteks tüübi kinnisiduda. Tegu peab olema kooseisupärane ja õigusvastane. ÕIGUSVASTASUS. Iga tegu, mis vastab süüteokooseisule käsitletakse õigusvastasena v.a kui esinevad seda tegu õigustavad asjaolud
toimepanemises, sest ta on seda vaid siis, kui puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja on tuvastatud, et isik selle teo toimepanemisel oli süüvõimeline ja süüdiv. Seetõttu on isiku süüdioleku tuvastamiseks vaja arvestada nii karistusseadustiku üldosa kui ka eriosa sätteid. Seejuures ei piisa nii mõnegi süüteo analüüsimisel üksnes karistusseadustiku sätetest, vaid arvestada tuleb (olenevalt süüteost) ka mitmeid teisi seadusi (näiteks relvaseadust, kemikaaliseadust, liiklusseadust jne), mis sisustavad karistusseaduse blanketseid mõisteid ja koosseise. Teo karistatavuse ja isiku süü tuvastamist nimetatakse süüteo kvalifitseerimiseks, millega tegelevad kohtueelse uurimise organid ja kohtusüsteem. Kõik karistusseadustikus sätestatud süüteod on jaotatud seadustiku eriosa seitsmeteistkümne peatüki (peatükid 8.–24.) vahel, kusjuures igasse peatükki on koondatud
omastamise eesmärgist tuleneb kuriteo subjektiivne tunnus, s.o kavatsetus või otsene tahtlus. 105 Õiguse alused Isiku süüdioleku tuvastamiseks vaja arvestada nii karistusseadustiku üld- kui ka eriosa sätteid. Tihti ei piisa süüteo analüüsimisel üksnes karistusseadustiku sätetest, vaid arvestada tuleb (olenevalt süüteost) ka mitmeid teisi seadusi (nt relvaseadust, kemikaaliseadust, liiklusseadust jne). Teo karistatavuse ja isiku süü tuvastamist nim süüteo kvalifitseerimiseks, millega tegelevad kohtueelse uurimise organid ja kohtusüsteem. Karistusseadustiku eriosas on esikohale seatud inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod. Isikuvastased süüteod sätestavad karistuse eluvastaste süütegude (tapmine, mõrv), tervisevastaste süütegude (raske tervisekahjustuse tekitamine, piinamine), vabadusevastased
annaabi.ee 
