meetrini. Algselt kutsuti seda ümmarguseks torniks, siis Uueks torniks Roosiaias, alates 17. sajandist kandus sellele Roosikrantsi nimetus Toompea vallivärava samanimelise suurtükitorni järgi, mis Rootsi bastioni muldkehasse maeti. Oma nime sai Paks Margareeta tõenäoliselt selle järgi, et oli kõige tüsedam torn linnamüüris. Ajaloo vältel on suurtükitorniks püstitatud ehitis olnud kasutusel nii laskemoona- ja relvalaona kui ka vanglana. Pärast Liivi sõda, 17. sajandi alguses rajati vallivärav. See oli ridamisi kolmas ja ajalooliselt neljas eesvärav. Peavärav põles 1757. 1782. aastal varises ja lammutati. 1870. aastal lammutati värava ees olev sild, seejärel ka vallivärav. Paksust Margaretast sai sõjamoonaladu, 1830. aastal avati seal vangla. 2. Märtsil 1917 vabastati seal olnud vangid ning torn pandi põlema. 1930 kasutas torni säilinud osa Tallinna Linna Muuseum.
Suur Rannavärav on ehitatud Tallinna linnamüüriga samal ajal, 14.sajandil. Paarsada aastat hiljem, 1529. aastal, püstitati värava kõrvale suurtükitorn Paks Margareeta, üks varasemaid rannakaitse ehitisi Eestis. Selle omapärase ümara ehitise seintes on 155 laskeava ning läbimõõt on linnamüüri torni kohta suur, nimelt 25 meetrit. Oma nime on Paks Margareeta saanud tõenäoliselt oma kuju järgi - on ta ju kõige tüsedam torn linnamüüris. Torn on olnud kasutusel laskemoona- ja relvalaona ning vanglana. Paksu Margareeta kohta räägitakse mitmeid toredaid lugusid. Tallinna rae dokumentidest leiab kinnitust üks lausa uskumatuna tunduv seik 16.sajandi keskpaigast. Nimelt olla Tallinna saabunud köietantsijad Itaaliast, kes pannud ühe otsa köiest Oleviste kiriku külge ja teise sadamasse, mis oli tol ajal Paksu Margareeta juures, ning kõndinud mööda seda köit alla. Tallinna sümbolina tuntud väravatornis asub praegu Eesti Meremuuseum, kus saab tutvuda
sadama vahetus läheduses. 16. sajandi algul värava rekonstrueerimise käigus ehitati lähedusse suurtükitorn Paks Margareeta. 155 laskeavaga ümar torn, mille läbimõõduks oli 25 m ning kõrguseks umbes 20 m, püstitati sadama kaitseks. Oma nime sai Paks Margareeta tõenäoliselt selle järgi, et oli kõige tüsedam torn linnamüüris. Ajaloo vältel on suurtükitorniks püstitatud ehitis olnud kasutusel nii laskemoona- ja relvalaona kui ka vanglana. Täna asub Paksus Margareetas Eesti Meremuuseum, kus on Eesti merenduse ja kalanduse ajalugu käsitlev väljapanek. Katusel asuvalt vaateplatvormilt avaneb kena vaade vanalinnale ja Tallinna lahele. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Toompea loss
Peale viikingite vallutust 1066.aastal lasi William I ehitada arvukalt losse, et nende tähtsust ülal hoida. Neid ehitati tihti puidust. Kõige kuulsam ehitis, mille William I ehitada lasi, on Tower. Tower on Londoni üks tähtsamatest vaatamisväärsustest. Seda samastatakse tihti kandilise kindluse White Toweriga. Toweri ülesandeks oli olla kindlus, kuninglik palee ja vangla tähtsate vangide jaoks. Seda kasutati ka hukkamis- ja piinamispaigana, relvalaona, loomaaiana, tähetornina ning alates 1303.aastast Kroonjuveelide hoidmispaigana. Veel üks tuntud koht on 19. sajandist pärinev Westminsteri palee, mida tuntakse ka Parlamendihoonena. See on koht, kus parlamendi kaks koda kohtuvad et võtta vastu otsuseid. Palee on Thamesi jõe kaldal. Stonehenge Stonehenge on ilmselt rajatis, mida jääbki ümbritsema salapära. Tema otstarbe kohta on püstitatud palju hüpoteese, kuid täit tõde pole suutnud välja selgitada ka maailma helgeimad pead
annaabi.ee 
