Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid. Kriisid tekivad riikide või riikide gruppide, sageli ka riigisiseste jõudude, erinevate huvide vastandumisel. Põhjused võivad olla: majanduslikud, välispoliitilised, rahvuslikud, religioossed ja sisepoliitilised. Relvakonflikte saab liigitada erinevatesse gruppidesse ning neid on kokku neli: 1.ulatus eristatakse ühe riigi või selle piirialade lähistele jäävat, mitut lähialade naaberiiki haaravat ja globaalset leviala 2.kasutatav relvastus tavarelvastus, keemia-, tuuma- või bioloogiline relvastus 3.taktika konventsionaalne (õhu-, mere või maaoperatsioonid, väeliikide kombineeritud lahingutegevus) ja mittekonventsionaalne (sisetegevus, terroism) sõjategevus 4.kestus lühiajaline relvakonflikt (mõni päev kuni 1 kuu kestev sõjategevus) ja pikaajaline relvakonflikt (mitu kuud või aasta kestev sõjategevus) Inimesed üle kogu maailma on pidevalt arutanud selle ...
Humanitaarõiguse analüüs Kaisa Kamenik Erinevalt inimõigustest, mis on laiem mõiste, on humanitaarõigus rohkem seotud relvakonfliktidega, mis püüab eelkõige kaitsta selles kannatavaid ja osalevaid tsiviilisikuid. Samas pole humanitaarõigused lihtsalt etteantud normide kogum, vaid sellega kaasnevad lisaks õigustele ka kohustused, mistõttu on see tekitanud sõjakolletes palju poleemikat – vana arusaam, et sõjas on kõik lubatud, ei tohiks ikkagi kehtida. Eristada saab kahte rahvusvahelist õigust – Haagi õigus, mis reguleerib relvakonfliktis
alati kas suudetud või soovitud sõjatandrilt evakueerida. Rahvusvahelise statistika järgi oli 1990ndate aastate lõpus toimunud konfliktides tsiviilohvrite osakaal kõigist hukkunuist umbes 80%, samas kui 1900ndate alguses oli vastav näitaja vaid 15–20%. Näiteks 2009. aastal Gaza konfliktis hukkunud enam kui tuhandest palestiinlasest olid enamik tsiviilisikud. Tsiviilelanike mitte evakueerimise tõttu kaasneb relvakonfliktidega palju sotsiaalseid probleeme, probleemide tagajärjed ei avalda ainult lühi-ajalist mõju, vaid mõjutavad inimesi ka pikas perspektiivis. Sõja käigus saavad surma paljud tsiviilelanikud, kes ei ole süüdi relvakonfliktis. Tavakodanikud saavad surma enamasti läbi väikerelvade ning tänu isevalmistatud miinide. Kaasmaalaste hukkumine tekitab hirmu ja ebakindlust teistes kodanikes ning see külvab suurt paanikat ja hirmu rahva sekka. Pereliikmete ja sõprade
Sellest tekkis mõiste kolmas maailm. 1945. Aastal kirjutasid ÜRO lepingsule alla 51 riigi esindajad, nüüdseks on liikmesriike juba 180. India ja Pakistan jaotati 1947. Aastal. Sellest tuli palju tüli, kuna majanduslikult jaotati maad ebavõrdselt. Vabadusliikumised hakkasid võimu võtma, nende eesotsas Mahatma Gandhi, kuni ta mõrvati. Nii India kui ka Pakistan on hakanud viimastel aastakümnetel oma turu avama välisriikidele. Siiski on jäänud teravad vastumeelsused piiride suhtes relvakonfliktidega lõppevateks. Kõige ägedam sõda peeti 1970. Aastal, kui Pakistan sai lüüa. Ka islamimaades olid olud väga terevad. Suurimateks probleemideks oli inflatsioon ning selle tõttu kesklassi vaesumine ja maa ülerahvastatus. 1970. Aastal ütlesid islamimaad lahku NSV Liidu ja USA vahelisest nääklemist ning OPEC liikmesriigid viisid läbi suure naftahinna tõusu. See tekitas kriisi ka ülejäänud maailmas, kus tekkisid suured majanduslikud raskused., mis leebus alle s1980
keeruline. Kriminaalsed struktuurid, mis 70ndate lõpust alates, eriti 80ndatel kujunevad, on osaliselt seotud ka nende inimestega. Hiljem, NL lagunemise järel, Tšetšeenia sõdades jne, leidsid Afganistani veteranid rakendust. Osalus regionaalkonfliktides – Brežnevi aja puhul oluline. NL, tahtes oma mõju kasvatada III maailmas, õhutades rahv vabadusliikumist Aasias ja Aafrikas, pidi paratamatult kaasa minema erinevate relvakonfliktidega, mis erinevates piirkondades algasid. Toob kaasa selle, et Vietnami sõja puhul on NL panustanud Vietnami DV-le, 1964-75 a-ni. 1967 Araabia- Iisraeli sõjas NL on Araabia poolel. Toetatakse Indiat sõjas Pakistaniga. Aafrikas, Angolas, Mosambiigis, Etoopias mitmed sõjalised konfliktid. Ladina-Ameerika oluline tugipunkt, kus sekkutakse, nt Nicaragua, kus liitlasena on kohal ka Kuuba jne. Osalus
annaabi.ee 
