Mis on relv? Tavaliselt väidetakse, et relv on seotud eelkõige sõjandusega, kuid relvi on ka muid. Ma ei tea nii palju relvadest, mis on Kaitseväel või Politseil kasutusel – järelikult ei saa öelda, et relvad oleksid otseselt minu eluga seotud. Kui süüvida relvade küsimustesse teisest vaatenurgast, siis võib relvaks ka sõna- ning teadmiste mõistlikku kasutamist nimetada. Ma pean enda tähtsamaks relvaks just teadmiste ja informatsiooni oskuslikku rakendamist ja teravat sõnakasutust. Ma olen hea väitleja ning tunnen hiiglaslikku huvi sotsiaalteaduste vastu. Minu arvates on see otseselt seotud ka sellega, et enda väikestes ühiskonna uuringutes käsitlen ka nt kaitsekulutusi, Kaitseministeeriumi tööd ja pädevusi, ja loomulikult tunnen ma noore inimesena huvi globaalse julgeoleku, NATO ja ÜRO operatsioonide ja missioonide vastu. Kuna tulevikus plaanin just ühiskonda ja riigisüsteeme uurida, siis on mu peamiseks relvaks just see väärtuslik inf...
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool ErmoMerisalu Referaat Relvad Juhendaja: Tiiu Viiu Vigala 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus relvadesse. 2.Tulirelvad 3.Tulirelvade loend 4.Külmrelvad 5.Kokkuvõte 6.Kasutatud materjal Relv on seade või ese, mis on valmistatud või mida on võimalik kasutada kas spordi ja jahipidamiseks või sõjanduse teise elusorganismi, isiku või vara kahjustamiseks või hävitamiseks Relvad võivad olla: •Tulirelvad •Külmrelvad •Gaasirelvad •Elektrišokirelvad •Õhkrelvad Relvi saab jaotada vastavalt kasutusvabadusele: •tsiiviilkäibes kasutatavateks ja lubatuteks ning
Sõjas hukkus üle 10 miljoni inimese ning haavata sai 20 miljonit inimest. Ka haigustesse ja nälga suri 10 miljonit inimest. Inimkaotused mõjutasid sotsiaalseid probleeme ja rahvastiku arengut. Mitmel pool oli toiduainete nappus. Toitu jagati kaardisüsteemi järgi. Sõja-aastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad ning tõid kaasa vaimseid kannatusi. Kuid inimeste maailmapilt arenes uute rahvaste nägemise näol. Sõda ja majandus Kogu majanduselu allutati relvadesse ja nendega seonduvasse. Põllumajanduses oli suur töökäte puudus ja hakati rohkem kasutama naiste, laste ja sõjavangide tööjõudu. Streikimine keelati. Majanduselule kehtestati karmid reeglid, mida kontrolliti. Riik sekkus majandusellu, hakkas jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet. Riiklikud tellimused olid kasulikud suurettevõtetele, kuid laostasid väiketootjaid. Sõjavastane liikumine Sõtta mines püüti unustada poliitilisi erimeelsusi. Algne vaimustus asendus päris
Landeswehr. Soomusrongil teenivad ja pidevalt lahinguid löövad koolipoisid vaevalt selle üle palju pead vaevasid, sest lihtsõduri elu koosneb igapäevastest muredest, nagu jalanõud, tubakas ja toit. Nii nagu kõik maailma sõdurid enne ja pärast, nõnda jahivad ka Toomas ja Indrek koos kaaslastega vaenlase varusid, olgu nendeks siis mürsud või sigarid, pannes ennast selle juures mõnikord ka ohtu. Ajaloolist tõepära on neis episoodides küllaga. Mis puutub näiteks Eesti rahvaväe relvadesse ja rõivastusse, siis sellest pärines märkimisväärne osa - puhuti ilmselt koguni enamus - vaenlaselt. Kuulsaks sai kapten Irve irooniline repliik pärast üht õnnestunud operatsiooni: «Pole hea nii väheste meestega venelaste peale minna, pärast ei jõua saaki ära vedada.» Kuid enese varustamine vaenlase kulul on omane tegelikult kõigile sõdadele. Episood moositünnidega, kaasa arvatud ühe moositünni «sõbralik» ülelöömine naaberrongi
Prantsusmaa ootas Saksamaa rünnakut otse Saksa-Prantsuse piirilt - Prantsuse-Preisi sõja kordust kardeti. Alguses pidid sakslased purustama Prantsusmaa ja siis minema Venemaa peale. Inglismaa oli otsutanud sõjategevuses suhteliselt tagasihoidlikuks jääda. Kasutasid kõige rohkem laevastikku. Venemaa sõjaplaani "Auru rull" põhimõtteks suure arvu sõduritega vastased ära lämmatada. Venemaa ohvitserkond oli vananenud, kes ei uskunud uutesse relvadesse. 2.5.1 LÄÄNE-RINNE. 05.09.1914 Marne'i lahing - sakslased olid vaimustuses oma kiirest edasiminekust ja otsustasid Pariisi otse vallutada. Prantsuse kindral Joffre andis käsu Marne'i jõel sakslastele iga hinna eest vastu hakata. Selle jaoks veeti öössel taksodega sõdureid kohale. Prantsusmaa lõi sakslaste pealetungi maha. Algas kaevikusõda ehk Sitzkrieg. 2.5.2 IDA-RINNE. Ida-rindel sõdisid Venemaa vastu nii Saksa, kui ka Austria-Ungari väed. Saksa poolel võitles Ida-
läheb ju siis hästi. Edasi vajan ma täielikke rakmeid, need koosnevad esemetest, mida ainult musketär võib osta ja mille hind muide ei ületa kolmesada liivrit.» «Kolmsada liivrit! Olgu siis kolmsada liivrit,» lausus advokaadiemand ohates. Porthos naeratas: mäletatavasti oli tal juba Buckinghamilt saadud sadul. Nii lootis ta need kolmsada liivrit pista salakavalalt taskusse. «Siis,» jätkas ta, «tuleb mu teenrile hobune ja minule kohver. Mis puutub relvadesse, siis ei pruugi te muretseda -- need on mul olemas.» «Hobune teie teenrile?» kordas advokaadiemand kahtlevalt. «Kuid, mu sõber, see on ehk liiga suursugune?» «Aga, proua,» vastas Porthos uhkelt, «ma ei ole ju mingi kerjus.» «Ei, ma tahtsin vaid öelda, et üks ilus muul näib vahel päris hobusena, ja mulle tundub, et muretsedes teie Mous-quetonile ilusa muula ...» «Hästi, olgu ilus muul,» nõustus Porthos. «Teil on õigus, ma olen näinud väga
annaabi.ee 
