kui eestlasi. Seega olikindlasti neil ka suurem sõjakogemus, erinevalt eestlastest ning nad oskasid omavahel hästi koostööd teha ilma suuremate konfliktideta. Samuti oli Lääne-Euroopas relvastuse areng kiirem. Kui sakslased om relvadega peale tungisid ei olnud eestlased sellisedi relivinäinud ega nendest midagi kuulnud. Need relvad olid hoopis teisest mastist kui eestlaste omad. Sõja käigus muidugi arenes kõvastika eestlaste relvaarsenal,aga siis oli juba liiga hilja.Vastaste poolelsõdijatel oli osavalt organiseeritud sõjakäikning neil oli ka parem taktikaline vaist. Eestlaste eeliseks oleks pidanud olema kodumaatunnetus, kuid see isegi ei aidanud alla alistumisest. Kui algas vabadusvõitlus ei olnud Eestil ühtsustunnest, rääkimata ühtsest riigist.Maakonnad küll said omavahelläbi, kui d nende vahelised suhted oli nõrgad. Vastased vallutasidmaakonnad ning sõlmiseid nende kõigiga erinevad ja ealdi lepingud
Selle abil aga püüdis kirik laiendada oma mõjuvõimu nii poliitilises kui ka majanduslikus mõttes senirüüstamata maades. Samuti maksab ära mainida, et eestlased olid terve sõja omal jalal, sest neil polnud kellegi peale loota, teisisõnu- neil polnud liitlasi. Sõja vältel tekkisid konfliktid naabritega, mille tõttu korraldati ka ida poolt Eestisse mitu sõjaretke, mis mõlemat, kuid eeskätt eesti poolt raskelt kurnas. Ka ristisõdijate relvaarsenal ja jõud polnud ammutamatu ning pärast katku puhkemist, sõlmiti 1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu. Ristisõdijate retkede tagajärjed polnud vaid pelgalt verised. Siia toodi ka lääne kultuuri. Näiteid võib tuua mitmeid: linnades sai võimuorganiks raad, tekkisid gildid ja tsunftid, hakati hoogsalt rajama tosinate kaupa gootistiilis kirikuid ja kloostreid ning kuigi eestlased olid veendunud taaralased, nägid nad peagi selle usu võimsust ja suurejoonelisust, ja
kui eestlasi. Seega oli kindlasti neil ka suurem sõjakogemus, erinevalt eestlastest ning nad oskasid omavahel hästi koostööd teha ilma suuremate konfliktideta. Samuti oli Lääne-Euroopas relvastuse areng kiirem. Kui sakslased oma relvadega peale tungisid ei olnud eestlased sellised relvi näinud ega nendest midagi kuulnud. Need relvad olid hoopis teisest mastist kui eestlaste omad. Sõja käigus muidugi arenes kõvastika eestlaste relvaarsenal,aga siis oli juba liiga hilja. Vastaste poolel sõdijatel oli osavalt organiseeritud sõjakäikning neil oli ka parem taktikaline vaist. Eestlaste eeliseks oleks pidanud olema kodumaatunnetus, kuid see isegi ei aidanud alla alistumisest. Liivi Sõda toimus aastatel 1558-1583. 16 sajandi keskpaigaks oli Vana-Liivimaa aeg ümber saanud. Esiteks oli siinne poliitiline korraldus ajast maha jäänud, teiseks olid naabrid tugevaks saanud. Jõudu olid kogumas Rootsi ja Poola
muldvallide- ja kaitsekraavidega, ainuke ehedal kujul säilinud toomkirik Eestis ja palju muud. Linnuses võib päevade kaupa uurida 13., 14., 15.,16. sajandil laotud müüre, avastada trepikäike, kivisse raiutud meitrimärke. Maa seest kaevetööde ajal uleb tänaseni välja igasuguseid erinevaid asju: naelu, püsse, kahurikuule, keraamikatükke jne. Linnusemuuseumis on pandud välja ka terve keskaegne relvaarsenal. Iga päev leiab linnuses tegevust iga inimene, laps, vanur ja turist. Piiskopilinnuses saab uurida vanu relvi, keldreid, jõudu katsuda mõõgavõistluses, vibu lasta, malet mängida, korraldatakse festivale, pulmasid, matuseid, kontserte, kuulata kirikukelli, pikutada, internetis surfata, süüa terrassirestoranis, jalutades nautida ümbruskonna lummavat atmosfääri, kelgutada, suusatada ja palju muud huvitavat teha. Turistid linnust uudistamas
Ühendriigid, kui esimene riik maailmas, kes sellega tegelema pidi? 19. sajandil nähti sõda kui heakskiidetud vahendit oma poliitiliste huvide edasiarendamiseks. Riigimehed nagu Metternich ja Bismarck suutsid seda kasutada poliitika vahendina. 20. sajandil toimus vastupidine pööre: sõda oli raske kontrollida ja pigem kontrollis sõda diplomaatiat.3 Diplomaatia ja relvade arenemine tähendas esimese osatähtsuse vähenemist – relvaarsenal rääkis juba end eest. Tulejõudu oli vaja aga ka kuidagi kasutada, kas siis praktiliselt või ideoloogiliselt. Ameerika Ühendriikide puhul hakkab külmas sõjas silma eelkõige vaenlase kuvandi loomine. Nagu Teist maailmasõda, nähti ka külma sõda USA-s patriootlikuna ja vabaduse triumfina totalitarismi üle. Nõukogude Liit oli vaenlase rollis ning see andis ameeriklastele nende arust diplomaatilise õigustuse maailma kommunismi eest kaitsta
annaabi.ee 
