tahhümeetrit, autoreduktsioon-, elektroopilist tahhümeetrit või elektrontahhümeetrit; EMD-d, linti või niitkaugusmõõturit. Mõõdetakse horisontaal- ja vertikaalnurgad, kaugused ja hoonete gabariidid. Tahhümeetriline mõõdistamine elektrontahhümeetriga: lähtesuunale ei ole vaja tavaliselt null-lugemit asetada (orienteerida tuleb aparaat siiski), situatsiooni- ja reljeefipunktide ristkoordinaadid ja kõrgused salvestatakse aparaadi sisemällu või väliarvutisse. Selleks on tahhümeetris salvestatud mõõdistamisvõrgu punktide tasandatud ristkoordinaadid ja kõrgused. Erinevused: teodoliit-tahhümeetrit kasutades tuleb enne punkide ristkoordinaatide ja kõrguste arvutamist arvutada kauguste horisontaalprojektsioonid ja kõrguskasvud. Vaja ka sentimeeterjaotisega latti kauguse määramiseks. Vajalikud on väliraamat ja krokii
22. Kameraaltööde koosseis tahhümeetrilisel mõõdistamisel? Kõik välimõõdistamise andmed kantakse väliraamatusse, automaatinstrumendi puhul salvestatakse mällu 1. Arvutada alusvõrgu punktide X-, Y-, H-koordinaadid. 2. Kanda plaanilise alusvõrgu punktid koordinaatide järgi plaanile. 3. Polaarnurga ja -kauguse järgi kanda plaanile situatsioonipunktid. 4. Kantud situatsioonipunktide ja krokii järgi joonestada plaanile situatsioon. 5. Kirjutada plaanile situatsioonipunktide (reljeefipunktide) kõrgused ja konstrueerida horisontaalid. 6. Joonestada plaan kehtivate leppemärkidega. 24. Eesti Põhikaardi mõõtkavad? Digitaalversioonil 1:10 000, paberkaardil 1:20 000 25. Eesti Põhikaardi projektsioon Eesti Põhikaart on Lambert-Estonia (L-Est) projektsioonis, mille arvutused põhinevad GRS-80 referentsellipsoidi parameetritel. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige
58.Kameraaltööde koosseis tahhümeetrilisel mõõdistamisel? Kõik välimõõdistamise andmed kantakse väliraamatusse, automaatinstrumendi puhul salvestatakse mällu 1. Arvutada alusvõrgu punktide X-, Y-, H-koordinaadid. 2. Kanda plaanilise alusvõrgu punktid koordinaatide järgi plaanile. 3. Polaarnurga ja -kauguse järgi kanda plaanile situatsioonipunktid. 4. Kantud situatsioonipunktide ja krokii järgi joonestada plaanile situatsioon. 5. Kirjutada plaanile situatsioonipunktide (reljeefipunktide) kõrgused ja konstrueerida horisontaalid. 6. Joonestada plaan kehtivate leppemärkidega. 59.Teodoliitkäigu ja topograafilise plaani joonestamine. Kinnine teodoliitkäik algab ja lõpeb samas koordineeritud punktis 1(A). Lähtekülgedega käik on rajatud kahe tuntud koordinaatidega punkti B ja C vahele ning punktidest B ja C on nähtavad koordineeritud punkti A ja D. Lähtekülgedeta käik on rajatud kahe tuntud koordinaatidega punkti A ja B vahele, kuid
58. Kameraaltööde koosseis tahhümeetrilisel mõõdistamisel? Kõik välimõõdistamise andmed kantakse väliraamatusse, automaatinstrumendi puhul salvestatakse mällu 1. Arvutada alusvõrgu punktide X-, Y-, H-koordinaadid. 2. Kanda plaanilise alusvõrgu punktid koordinaatide järgi plaanile. 3. Polaarnurga ja -kauguse järgi kanda plaanile situatsioonipunktid. 4. Kantud situatsioonipunktide ja krokii järgi joonestada plaanile situatsioon. 5. Kirjutada plaanile situatsioonipunktide (reljeefipunktide) kõrgused ja konstrueerida horisontaalid. 6. Joonestada plaan kehtivate leppemärkidega. 59. Teodoliitkäigu ja topograafilise plaani joonestamine. Joonepikkuste ja nurga abil punktid paika. 60. Reljeefi kujutamise viisid. Reljeefi kujutamisel topograafilistel kaartidel ja plaanidel kasutatakse põhiliselt kahte viisi. Reljeefi saab kujutada kas kõrgusarvude või horisontaalide (ka samakõrgusjoon, isojoon või isohüps) abil.
22. Kameraaltööde koosseis tahhümeetrilisel mõõdistamisel? Kõik välimõõdistamise andmed kantakse väliraamatusse, automaatinstrumendi puhul salvestatakse mällu 1. Arvutada alusvõrgu punktide X-, Y-, H-koordinaadid. 2. Kanda plaanilise alusvõrgu punktid koordinaatide järgi plaanile. 3. Polaarnurga ja -kauguse järgi kanda plaanile situatsioonipunktid. 4. Kantud situatsioonipunktide ja krokii järgi joonestada plaanile situatsioon. 5. Kirjutada plaanile situatsioonipunktide (reljeefipunktide) kõrgused ja konstrueerida horisontaalid. 6. Joonestada plaan kehtivate leppemärkidega. 23. Teodoliitkäigu- ja topograafilise plaani joonestamine. Teodoliitkäigu plaan: (A3 formaat) · MK 1:2000 · Konstrueerida koordinaatvõrk 10x10cm (8mm x 8mm), maksimaalselt kahele koordinaatristile lisada koordinaatväärtused (txt h 3mm). · Määrata koordinaatide järgi mõõdistamisvõrgu punktide asukohad, punktid tähistada rooma numbritega (txt h 4mm) (txt h 3mm) Käiguplaanil näidata:
Käigu joonte pikkuse peaksid jääma vahemikku 20-350m. Punktdevahelised horisontaalnurgad tuleb mõõta 1´ täpsuasega, joonepikkused suhtelise veaga alla 1:2000 (ainult õppeotstarbel, oleneb töö tähtsusest ja jääb enamasti vahemikku 1:10 000 kuni 1: 30 000 Kõigile mõõdistamise alusvõrgu punktidele tuleb ühtses koordinaatide süsteemis arvutada X ja Y koordinaadid-moodustab nn plaaniline alusvõrk. Situatsiooni- või reljeefipunktide kõrguste saamiseks tuleb mõõdistamise alusvõrgu punktidele määrata kõrgused. Selleks võib kasutada geomeetrilist- või trigonomeetrilist nivelleerimist. 22 Nivelleerimise mõõtmistulemuste põhjal tuleb arvutada mõõdistamise alusvõrgu punktidele kõrgused e. määrata H koordinaat- moodustub nn kõrguslik alusvõrk. X, Y ja
annaabi.ee 
