üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad. Plaan - Plaan on lihtne kaart, väikse maa-ala suuremõõtkavaline (1:5000 ja suurem) kujutis tasapinnal pealtvaates leppemärkide abil. Krokii (kõik, mis leitsin) Mõõdistamise ajal koostatakse ka maa-ala silmamõõduline skeem krokii. Krokii peale kantakse kõik mõõdistatavad punktid ja instrumendi seisupunktid , samuti reljeefipunktid ning vabakäeliselt horisontaalidega reljeef.. Soovitatavalt tähistada seisupunktid roomanumbritega ja latipunktid araabia numbritega. Profiil - 8. Millised on kaardi ja plaani peamised erinevused? Erinevalt kaardist kantakse plaanile kõik objektid, joonistatud territoorium on tunduvalt väiksem, mistõttu Maa kerakujulisega põhjustatud moonutused on nii väikesed, et neid võib mitte arvestada. Puudub geomeetriline kordinaatide võrk. 9. Mis on mõõtkava?
horisontaalniidi järgi ja: Hi = HI li, kus HI = Hjaam + i 20. Käsitsi toimub kasutatud mõõtmismeetodi põhiselt: · Mõõdetud nurk kantakse plaanile malliga ja nurga sihis mõõdetud joonepikkus sirkli ja põikjoonelise mõõtkavaga, saadud punkti juurde kirjutatakse punkti kõrgus · Spetsiaalse ringmalli kasutamisel saab joonepikkuse nurga sihis kanda mallil oleva mõõtkava abil. Arvuti abil plaani koostamisel kuvab tarkvara situatsiooni ja reljeefipunktid ekraanile mõõdetud ristkoordinaatide põhjal. Vajadusel enne arvutatakse need.Kontuurid ühendatakse krokii ja/või punktide koodide ( elektrontahhümeetriga mõõdistamisel) abilehorisontaalide interpoleerimine toimub plaani joonestamisel käsitsi tavaliselt graafilisel meetodil TIN mudeli alusel, arvutiga plaani joonestamisel analüütilisel. Interpoleerimiseks ei kasutata: hoonete vundamentide kõrgusi, teede kõrgusi, kaevukaante kõrgusi, äärekivide kõrgusi. Ja
suurem kui 0,81,2 km. Mõõtkava 1: 5000 puhul vastavalt 46 km (esimene arv on maksimaalne käigu pikkus hoonestatud territooriumil, teine arv vastavalt hoonestamata territooriumil). Mõõdistamise alusvõrgu loomisele järgneb situatsioonipunktide mõõdistamine. Mõõdistamise ajal koostatakse ka maa-ala silmamõõduline skeem krokii. Krokii peale kantakse kõik mõõdistatavad punktid ja instrumendi seisupunktid , samuti reljeefipunktid ning vabakäeliselt horisontaalidega reljeef.. Soovitatavalt tähistada seisupunktid roomanumbritega ja latipunktid araabia numbritega. 22. Kameraaltööde koosseis tahhümeetrilisel mõõdistamisel? Kõik välimõõdistamise andmed kantakse väliraamatusse, automaatinstrumendi puhul salvestatakse mällu 1. Arvutada alusvõrgu punktide X-, Y-, H-koordinaadid. 2. Kanda plaanilise alusvõrgu punktid koordinaatide järgi plaanile. 3
punktide vahel mõõtkava 1: 500 korral ei tohi olla suurem kui 0,81,2 km. Mõõtkava 1: 5000 puhul vastavalt 46 km (esimene arv on maksimaalne käigu pikkus hoonestatud territooriumil, teine arv vastavalt hoonestamata territooriumil). Mõõdistamise alusvõrgu loomisele järgneb situatsioonipunktide mõõdistamine. Mõõdistamise ajal koostatakse ka maa-ala silmamõõduline skeem krokii. Krokii peale kantakse kõik mõõdistatavad punktid ja instrumendi seisupunktid , samuti reljeefipunktid ning vabakäeliselt horisontaalidega reljeef.. Soovitatavalt tähistada seisupunktid roomanumbritega ja latipunktid araabia numbritega. 18 58. Kameraaltööde koosseis tahhümeetrilisel mõõdistamisel? Kõik välimõõdistamise andmed kantakse väliraamatusse, automaatinstrumendi puhul salvestatakse mällu 1. Arvutada alusvõrgu punktide X-, Y-, H-koordinaadid. 2
Mõõtkava 1: 5000 puhul vastavalt 46 km (esimene arv on maksimaalne käigu pikkus hoonestatud territooriumil, teine arv vastavalt hoonestamata territooriumil). Mõõdistamise alusvõrgu loomisele järgneb situatsioonipunktide mõõdistamine. Mõõdistamise ajal koostatakse ka maa-ala silmamõõduline skeem krokii. Krokii peale kantakse kõik mõõdistatavad punktid ja instrumendi seisupunktid , samuti reljeefipunktid ning vabakäeliselt horisontaalidega reljeef.. Soovitatavalt tähistada seisupunktid roomanumbritega ja latipunktid araabia numbritega. 22. Kameraaltööde koosseis tahhümeetrilisel mõõdistamisel? Kõik välimõõdistamise andmed kantakse väliraamatusse, automaatinstrumendi puhul salvestatakse mällu 1. Arvutada alusvõrgu punktide X-, Y-, H-koordinaadid. 2. Kanda plaanilise alusvõrgu punktid koordinaatide järgi plaanile. 3
Plaanile kantakse tahhümeetriakäigu ja teised mõõdistamisvõrgu punktid koordinaatide järgi. Sirklitorkega märgitud mõõdistamisvõrgu punktid ümbritsetakse ringiga läbimõõdus 1,5 mm. Seejärel ühendatakse käigupunktid pideva joonega ning kirjutatakse iga punkti juurde selle number ja kõrgus lihtmurru kujul - lugejas number, nimetajas kõrgus. Juhindudes väliraamatu ja krokii andmetest, kantakse mõõtesirkli, põikmõõtkava ja malli abil järjest kõik situatsiooni- ja reljeefipunktid plaanile sirklitorkega. Määratakse polaarkoordinaatide alguspunkt ja polaarkoordinaadid. Joonestatakse välja krokiil näidatud situatsioonikontuurid ja elemendid kooskõlas antud mõõtkava jaoks kehtestatud leppemärkidega. Horisontaalide tõmbamisel tuleb silmas pidada krokiile kantud põhilisi pinnavorme ja nooltega näidatud ühtlase kaldega suundi. Vormistatakse tussiga.(läbi kõrre puhudes) 45. Reljeefi kujutamine, samakõrgusjoonte omadused
annaabi.ee 
