Chartres´i katedraal asub Chartres, Prantsusmaal ja katedraal ehitati sina umbkaudu 1230. Selle esimese suur gooti katedraali ehitamist alustati pärast tema eelkäia hävimist tulekahjus 1020. Aastal. Teine tulekahju 1194 aastal hävitas suure osa hoonest kuid tule poolt puutumatta jäi läänetiib ja ehitustöid alustati uuesti. Tulemuseks oli suurejooneline, harmooniline ja terviklik ehitis. Tules säilis imekombel Neitsi Maarja Loor, mis on ka põhiliseks reliikviaks ja asub seal seniajani. Tulekahju seletatigi sellega, et Maarja soovib endale uhkemat koda. Tohutu kesklööv, rikkalikult skulptuuridega kaunistatud, suurepärased vitraazaknad ja põrandsse paigutatud võlv labürint, mis viib palvetajadvirtuaalsele palverännakule Jeruusalemma. Tellispõrandasse laotud labürint aitab jalutades mõtiskleda. Katedraali tugikaared aitavad vähendada seinte raskust ja sellega võimaldab suuri 34 meetri kõrgusele kõrguvaid vitraazaknaid kasutada
· Üks kiriku aardeid on kõrge altar, mis paigaldati 1322. aastal. See koosneb 15 jala pikkusest mustast marmorplaadist, küljed ja altariesine on kaetud valge marmori nisside ja ornamentidega ning Neitsi Maarja figuuridega. · Kõige tähtsamaks kunstiteoseks katedraalis peetakse Kolme Kuninga Laegast, mis on 13.sajandist pärinev suur kuldne sarkofaag. · Ja suurimaks LääneMaailma reliikviaks peetakse Kolme Targa luid ja nende 2000 aasta vanuseid riideid, mis juhtumisi asuvad Kölni katedraalis. Kirikul on 11 kella, millest neli on keskaegsed. Neist esimene Kölni katedraali kell (Kolme Kuninga Kell) valmistati aastal 1418 ja paigaldati 1437 ning see kaalus 3,8 tonni. katuseharja torni kellad: ·Pühitsemise kell (0,425 tonni) ·Vesper kell (0,28 tonni) ·Angeluse kell (0,763 tonni) Peamised ehk Lõuna kirikutorni kellad: ·Tervituskell (0,83 tonni)
alustati koorist), mis valmis 1236, koor aga alles 1270, kabelid pikihoone külgedel lisati 14.saj. keskel. Lõunapoolne torn lõpetati 1366. Põhjapoolne 15.saj. algul (ja päris ühesugused nad polegi). Nelitise kohale uhke haritorn 17.saj. algul ehitatud. Meistrid: Robert de Luzarches, Thomas de Cormont ja tema poeg Renaud. Chartres: suured lääneportaalid, kuulus skulpturaalne kujundus (vt. Skulptuur).Alustati 12.saj.algul, taastati pärast tulekahju (1194). Põhiliseks reliikviaks on siin Neitsi Maarja Loor (mis imekombel tulekahjust pääses), asub siin seniajani. Tulekahju seletatigi sellega, et Maarja soovib endale uhkemat koda (Tiina Meeri jutustab vahel ühe ilusa legendi).Pikihoone on 3-lööviline, 130 meetrit pikk, koor on 5-lööviline, hoone valmis 1260 (tulekahjujärgne taastamine). Põhjapoolse torni tipp on 16.saj. algusest (valmis 1507) ja on hilisgootilik. Väga suurejoonelised on transepti fassaadid. Kuulsad on värvilised vitraazaknad. Oli kunagi iidne
millal ja mida öelda. Theodor oli pärinud vanaisa raamimistöökoja ning oli jätkanud traditsiooni ning hakkas ka ise pildiraamijaks, ta tunnetas kunsti, enda näppude, hinge ja südamega see tegevus oli ta jaoks südamelähedane ja tähtis. Theodori unistuseks oli maal, see oli Rootsi kuulsaima kunstniku Nils Dardeli ,,Pistodaga Madonna". Ta peres oli alates vaarisast üks must laegas, kes oli selle soetanud 12. novembril 1903. misjonioksjonilt laegas oli kujunenud pere reliikviaks. Sellesse laekasse pandi alati raha, kui seda oli, kuid sealt ei võetud mitte kunagi mitte midagi välja. Aastakümnetega oli laekasse kogunenud suur summa, veidi üle 90 tuhande Rootsi krooni, selle raha kasutab ta hiljem ära Madonna ostmiseks. Theodori elus oli ka tema jaoks kõige kallim, tähtsam ja parim inimene Ingela, kes sai endale hiljem lavanimeks Paula. Ta oli kõige imelisem tüdruk ja kõige kaunima häälega, kes tol ajastul olemas oli
Hämmastava väljanägemisega katus ning minimalistlik sisemus. Templites on tavaliselt olemas vähemalt üks budistlik pühaobjekt. Budistlik tempel koosneb mitmest ehitisest. Peasaalis on välja pandud pühad objektid. Loengusaalis peetakse koosolekuid ning loenguid, aeg-ajalt on ka sinna välja pandud püha objekt. Pagood, mis on Jaapani versioon India tsupast. Pagood on enamasti mitmekorruseline väljastpoolt vaadatuna ning seal sees hoitakse püha reliikviaid. Enamasti on reliikviaks fragment Budha jäänustest, näiteks tema hammas või midagi sarnast. Tavaliselt on templis olemas ka surnuaed, kus käiakse austamas oma esivanemaid. Templis on alati esindatud ka kell, mida lüüakse vana aasta õhtul 108 korda, sümboliseerimaks 108 maist iha. See kõik kokku moodustab kompleksi, mida me tunneme templi nime all, kui sellele lisada veel Jaapani aed, moodustab see kõik kokku vapustavalt ilusa ehitise.
Mart Mardipäev on Tours'i piiskop Martinuse surmapäev (11. november). Püha Martinust kujutatakse enamasti noore sõjamehena. Legendi järgi kohanud ta Gallias alasti kerjust, lõiganud oma keebi pooleks ja ulatanud teise poole kerjusele. Öösel sai ta ilmutuse, et see oli hoopis Kristus, kellele ta oma mantlist poole annetas. Ilmutuse mõjul laskis ta end ristida, 371. aastal sai temast Tours'i piiskop. Keebipool kujunes tähtsaks reliikviaks, mida hoidsid oma varanduse hulgas frankide Merovingide soost kuningad. Teise legendi järgi sisenes kord öösel uksele koputamata tema tuppa kurat, hoides käes verega täidetud sarve ja väites, et tappis äsja hoovis ühe kristlastest. Hiljem selgus, et kurat luiskas, sest tegelikult oli kloostriülem lasknud härja tappa. Siiski otsustas selle juhtumi järel Martinus hävitada kõik ümberkaudsed paganate pühapaigad, et teha kuradi võimule lõpp.
annaabi.ee 
