85%. 2009. aasta alguses uuringuagentuuri Gallupi poolt läbiviidud küsitluses 143 riigi hulgas selgus, et kõige ilmalikuma ellusuhtumisega riik maailmas on Eesti. Küsimusele ,,Kas religioon mängib teie igapäeva elus olulist rolli?" vastas Eestis positiivselt vaid 14% küsitluses osalenutest. Eestile järgnes Rootsi (17%), Taani (18%), Norra (20%) Tsehhi ja Aserbaidzaan (21%), Hong Kong (22%), Jaapan ja Prantsusmaa (25%) ja Mongoolia ja Valgevene (27%). Euroopa riikidest olid kõige religioossemad Itaalia, Portugal, Poola, Rumeenia ja Kreeka. Kõige religioossem aga Egiptus (100%), millele järgnesid Sri Lanka ja Indoneesia (99%). USA asetses nimekirjas keskel (65%). Praktiline ateism Praktilises või pragmaatilises ateismis elavad indiviidid nagu jumalat poleks olemas ja seletavad loodusfenomene laskumata jumalikesse seletustesse, Jumala olemasolu otseselt ei eitata, aga käsitletakse kui ebavajalikku või kasutut ilmingut; jumal
rahuldamiseks (vahend kindlustunde saavutamisel, suhtlemisvõimaluse loomisel, staatuse saavutamisel), nende inimeste usulised seisukohad on juhuslikud ja valivad. Usuline otsimine väljendub avatud ja ausas kahtlemises ning tõe otsimises, veendumus, et lõplik tõde on saavutamatu. Sealjuures on otsija avatud muudatustele ja muutumisele, valmis enesekriitiliseks suhtumiseks. 6. Religiooni mõju moraalse käitumise erinevatele tahkudele. Üldiselt on religioossemad inimesed konservatiivsemad (abielulahutus, alastus, pornograafia, poliitilised eelistused, abielueelne seksuaalkäitumine), kriitilisemad petturluse suhtes ja peavad ennast ka suhteliselt ausamateks, ent tegelikult pole religioossete ja mittereligioossete inimeste aususes olulist erinevust. Religioossed inimesed tarvitavad mõnuaineid vähem (normiks on pigem karsklased ja vaoshoitud eluviisid, ennastsäästvad eluviisid, stressiolukorras religioossed inimesed pigem
Inimene, kellel kõik on selge, võib kriisis või konfliktiolukorras kaotada igasuguse üldistusvõime ja sündmuste mõtestamise. Samuti on juba varased moraalse käitumise uuringud olnud kimpus tõsiasjaga, et see, mida inimesed peavad õigeks või kõlbeliseks, ei pruugi üheselt väljenduda nende käitumises. Üldine lahendus nendele dilemmadele väljendub maksiimis, et me ei tee alati seda, mida me õigeks peame, kuid õigustame seda, mida me teeme. Tendentsina ilmneb, et religioossemad inimesed on kriitilisemad petturluse suhtes ja peavad ka iseennast suhteliselt ausamateks. Tegeliku käitumise tasandil on andmed vastuolulisemad. Mõned uuringud näitavad, et religioossemad inimesed käituvad suhteliselt moraalsemalt, teistest selgub, et olulist erinevust religioossete ja mittereligioossete aususes ei ole. (Uuringud näitavad, et üldiselt on religioossed inimesed konservatiivsemad.) 15) Religioon ja mõnuainete tarvitamine’
Saadakse aru, et tapmine ja varastamine on halb; teiste aitamine ja inimeste austamine on hea. Religioon ei tee sinust head inimest ja kindlasti ei taga kõlbust ühiskonnas. Jah, religiooni kaudu on loodud koole, haiglaid ja abiprogramme, kuid samas on paljud sotsiaalsed konfliktid seotud religioosse vastandumisega. Üldiselt on religioossed inimesed konservatiivsemad abort, abielu, soorollid ja abielueelne seksuaalkäitumine. Religioossemad inimesed on ka karmimad pettuse vastu. 16. Religioon ja mõnuainete tarvitamine. Religioossed inimesed kasutvad vähem mõnuaineid. Võib välja tuua järgmised argumendid: 1. Usulistes kogukondades toimib sotsiaalse toetuse ja kontrolli süsteem. See tähendab, et normiks on pigem karsked ja vaoshoitud eluviisid. Nende normide rikkumist taunitakse ja rikkujaid toetakse tagasipöördumisel. 2. Oluline koht on usulisel sotsialisatsioonil
annaabi.ee 
