7. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett. Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Sellepoolest sarnaneb ta teiste praktiliste institutsioonidega nagu religioon, seadus ja etikett. Moraalset käitumist mingi kindla religiooni järgi peetakse harilikult selle religiooni praktiseerimise seisukohalt olemuslikuks. Kuid moraali praktikiad ja reegleid ei tuleks samastada usuga. Religiooninormide täitmist tagatakse peamiselt väliste sanktsioonidega (põrgu/patadiis; jumala valvas silm), kuid moraalinormide täitmist tagatakse peale väliste ka sisemiste sanktsioonidega. Erinevalt religioonireeglitest, mis põhinevad jumalikul autoriteedil, on moraalireeglite aluseks peamiselt mõistus ja inimkogemus. Moraal on tihedalt seotud ka seadusega. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflikte ja aidata kaasa ühiskondlikule
Õigusnormid on piiritletud riigipiiriga ehk kehtivad vaid antud riigi piires. Kas need normid on moraalsed? See oleneb inimesest ja tema arvamusest. Religiooninormid kehtivad ühe religioosse grupi piires. Selles viidatakse jumalikule autoriteedile või ilmutusele. Kõik, mida usutakse ja mida järgitakse on pühakirjas kirjas. Piibel on nii vana, mistõttu võib tekkida küsimusi, kuidas see puutub meie tänapäevasesse ellu või kuidas tagatakse religiooninormide täitmine. Religiooninormide on sisemised motivaatorid, see tähendab, et asja ei tehta seetõttu, et saab midagi jumalalt, vaid tajutakse, et nii on õige. Inimene saab siis ka oma eksimused jumalalt andeks, mitte sellepärast, et ta nii hea on, vaid et jumal soovib nii. Kui inimene saab aru sellest põhimõttest, siis tema käitumismotiiv on jumalale tema kingituste või tegude eest nii-öelda vähima tagasitasumine. Kõigel ja kõigil on omad reeglid. Näiteks etiketireeglid inglastel tee tegemise puhul
usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Need normid kehtivad religioosse grupi piires. Religiooninormid on väga tihedalt seotud usulis-eetilise maailmavaatega ja nende normide süsteemid erinevad üksteisest sõltuvalt tunnustatavast maailmausundist, usulahust või kirikust. 19 Religiooninormide täitmist tagatakse väliste sanktsioonidega nagu näiteks viitega põrgule või paradiisile. Öeldakse, et inimene, kes ei täida religioosseid norme läheb pärast surma põrgusse ning vastupidi, kes täidab neid, paradiisi. 7.6. Välise kultuuri (ehk kombestiku) normid Välise kultuuri normid ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse normid, reguleerivad indiviidi käitumise välimist külge. Need normid on diferentseerunud vastavalt sotsiaalsele ja
institutsioonide poolt kantud. õigusnormide täitmist tagatakse riiklike institutsioonidega: kohus, politsei, vanglad õigus on piiratud riigipiiridega: seadused kehtivad ühe riigi piires seaduse mittetäitmisel tuleb tegemist väliste sanktsioonidega (karistused) õigusnormide puhul saame küsida, kas nad on moraalsed. Religiooninormid kehtivad ühe religioosse grupi piires. Religiooninorme põhjendatakse viitega jumalikule autoriteedile või ilmutusele, kirjasõnale. Religiooninormide täitmist tagatakse väliste sanktsioonide ähvardusega: põrgu/paradiis, Jumal valvas silm. Religioosse käsu puuduseks on see, et ta põhineb autoriteedil, ning meil võib puududa kindlustunne või üksmeel kõnelause autoriteedi volituste suhtes või selle suhtes, mida näeks autoriteet ette uudses või vastuolulises olukorras. 10. Milline on eetika ja religiooni vahekord ? Religioosne ja ilmalik eetika rinevad mitte sisu vaid põhjendusviisi poolest.
annaabi.ee 
