4) sümboli sümbol ohvriraha. Raha on ise sümbol, väärisesemete, kaupade,olendite sümbol. Palvetamine, musitseerimine. Pühad toimingud on kindla korrapäraga, range toimumisajaga, peavad olema ühesugused. Rituaali tekkmisel on ta spontaanne aga muutub korrapäraseks, standardiseerub. Täpsus riituse sooritamise juures. Kui riitused muutuvad liiga keerukaks, tuleb reform riitused lihtsustuvad, lihtsustatakse, kui riitus on oluline aga liiga keerukas. Religioonifenomenoloogiline nähtus 6. pühad kirjutised religioonid jagunevad pühakirjareligoonideks ja pärimusreligoonideks (suurem osa maailma ajaloos eksisteerinud usunditest). Pühakirja religioon on uus nähtus viimase 5000 aasta jooksul inimkonna ajaloos. Need algasid esimesel aastatuhandel e.m.a: veedad, toora (Mooses) Tripitaka (Buddha), Lunyu (Konfutsius), Daodejing - kulgemiseväeraamat (Lao-zi), Avesta (Zarathustra) ---------------------------------------------------- Uus Testament (Kristus)
teaduslikkusele: ufoloogia, atlantoloogia, druidism jm. Monoteism usk ainujumalasse, kes eitab leppimatult teiste jumalate olemasolu. Puhast monoteismi leida ei õnnestu, sest monoteistlikul jumalal on tavaliselt teistest üleloomulikest olenditest kaaskond (nt inglid), keda ta on ise loonud, kes on temalt funktsioonid saanud ja kes talitlevad tema juhtimise all. Polüteism jumalausundi tüüp, millele on omane jumalate kogu panteon. Henoteism religioonifenomenoloogiline mõiste, mille järgi kerkib polüteistlikus pantenonis aeg-ajalt esile jumal, kes jätab teised varju, ning kellele on suunatud kultus, kuid ei eitata teiste jumalate olemasolu. Panteism jumalausundi tüüp, mille järgi kõik olemasolev on Jumal ja Jumal on kõiges ümbritsevas. Hiina, Jaapani ja Tiibeti usundid Hiina loodususund Hiinlastel kui iidsetel maaviljeluskultuuri kandjatel oli polüteistlik jumalapere. Peajumalaks oli taevajumal Shang-di, kellele allus hulk loodus- ja
loovad ja kannavad). Suhestumisraamid: Inimene ja maailm Inimene ja inimene Inimene ja üleinimlik Üleinimlik ja inimene Kes me oleme, kust tuleme, kuhu läheme , mis on meie eesmärk? Jumal: monoteism ainujumal (judaism, islam, kristlus); kolmainujumal üks jumal kolmes isikus. polüteism (hinduism monism, henoteism (Religioonifenomenoloogiline mõiste, mille järgi kerkib polüteistlikus panteonis aeg-ajalt esile jumal, kes jätab teised varju, ning kellele on suunatud kultus, kuid ei eitata teiste jumalate olemasolu (Babüloonias Marduk, Egiptuses Amon, Peruus Inti). H võib olla monoteismile eelnevaks faasiks.) ateism nt budism, dzainism. Nt Buddha: Neli õilsat tõde: tõde kannatusest, tõde
Hinge surmajärgne teekond surnute Maale hantidel The land of the Dead The Ob river The master of the Land of the Dead The Master of the holy town Kalteš, the woman of the main god Numi-Torum Mir-Susne-Hum (a culture hero, madiator between humans and the God, the 7 th son of the Numi-Torum) (Naisel 4 hinge, Mehel 5) Religioosne topograafia ja rituaalikirjeldused regilauludes Mardipäeva kristlik pühak on Pühak Martinus – hea tahtlik sõjamees. Sant kui religioonifenomenoloogiline vahemees erinevate reaalsuste vahel Sant – ld. Sactus (pühak) Sotsiaalne, vaimne, füüsiline jne. Marginaalsus kui märk erilisusest ja piiripealsusest traditsioonilises kultuuris Sant kui institutsionaalne, mitte kui asotsiaalne nähtus “Püha hullu” institutsioon kultuurides, vn. Urodilivõi (sant, värdjas) ~uroditsja (vilja kandma) Regilaulude vaeslaps kui vahendaja
Hinge surmajärgne teekond surnute Maale hantidel The land of the Dead The Ob river The master of the Land of the Dead The Master of the holy town Kaltes, the woman of the main god Numi-Torum Mir-Susne-Hum (a culture hero, madiator between humans and the God, the 7th son of the Numi-Torum) (Naisel 4 hinge, Mehel 5) Religioosne topograafia ja rituaalikirjeldused regilauludes Mardipäeva kristlik pühak on Pühak Martinus hea tahtlik sõjamees. Sant kui religioonifenomenoloogiline vahemees erinevate reaalsuste vahel · Sant ld. Sactus (pühak) · Sotsiaalne, vaimne, füüsiline jne. Marginaalsus kui märk erilisusest ja piiripealsusest traditsioonilises kultuuris · Sant kui institutsionaalne, mitte kui asotsiaalne nähtus · "Püha hullu" institutsioon kultuurides, vn. Urodilivõi (sant, värdjas) ~uroditsja (vilja kandma) · Regilaulude vaeslaps kui vahendaja
annaabi.ee 
