teemadest räägitakse. Erakasutuse korral peab inimene arvestama oma ameti positsiooniga ja seetõttu peab piirama oma mõtete väljaütlemist. 6. Riigivalitsejatel on lubamatu seada valgustamisele piiranguid, sest nad peavad teenima rahva huve ja valgustamise piiramine on otseselt rahva huvi vastane ja ühiskonna arengu takistamine. 7. Kanti arvates on kõige tähtsam valdkond valgustuse soodustamiseks religioon. Inimestele tuleb religiooniasjus täielik vabadus jätta, sest valgustus religioonis levib kiiresti kõikidele inimestele. Lisaks on tähtis valdkond ka seadusandlus. Riigipea, kes soosib religiooniasjus valgustust, mõistab ka valgustuse tähtsust seadusandluses ja sedasi saavutatakse eeldused parema seadusandluse loomiseks. Hinne: (+) Õppejõu poolt leitud probleemid: 5. küsimuse lõpp ebapiisav 6. küsimuse vastus poolik ja üldine 7. küsimuse vastus puudulik, üldine
Avaliku tarvituse puhul on aga õpetlasena tegeleval isikul piiramatu vabadus oma mõistuse kasutamiseks ning publikule rääkimisel. 6) Valgustatusele pole kellelgi lubatud piiranguid panna mis tahes ajastul kuna see oleks kuritegu inimloomuse vastu ning inimloomus on juba algselt määratud edasiminekuks. Inimestel peab olema võimalus edendada isiklikke teadmisi ja endid valgustada. 7) Kant peab tähtsaks valgustuse soodustamist eelkõige religiooniasjus. Minu arvates on see kõige tähtsam valdkond seetõttu, et usk on midagi väga isiklikku, inimese ja jumala vaheline asi ning kui inimene ei saa usuasjades oma peaga mõelda ja otsuseid teha, siis puudub tal igasugune vabadus.
6) Kuidas valitseja (monarhi) otsus anda alamatele õigus iseseisvalt mõelda tagab, et riigis ei võta maad inimeste rahulolematus ega puhke erinevate ühiskondlike jõudude vaheline võimuvõitlus? Valitseja otsus anda alamatele õigus iseseisvalt mõelda tagab, et riigis on rahu ja ühiskonna ühtsus see, et inimesed iseenesest töötavad end järk-järgult toorusest välja, kui mitte just meelega ei kavaldata, hoidmaks neid selles. Riigipea, kes soosib religiooniasjus valgustust, läheb veelgi edasi oma mõtlemisviisis ning mõistab, et isegi seadusandluse suhtes oleks ohutu lubada alamail avalikult tarvitada omaenese mõistust ning esitada ilmale avalikult mõtteid, koguni koos juba olemasoleva otsekohese kriitikaga parema seadusandluse loomiseks.
5) milles seisneb mõistuse avalik ja eratarvitus Mõistuse avaliku tarvituse all mõeldakse enda mõtete avaldamist trükitud kujul, et nende üle saaksid teised arutleda. Mõistuse eratarvituse all mõeldakse mingit tegevust ametikohal, mis otseselt mõjutab teisi inimesi. 6) millises kahes valdkonnas on valgustuse soodustamine eriti tähtis (esitage ka Kanti selgitused miks) Seadusandlus ja valitsemine: Vürst, kes ei pea endale ebaväärikaks öelda, et tema kohus on inimestele religiooniasjus täielik vabadus jätta ja neile mitte midagi ette kirjutada, ise seejuures uhkustamata oma tolerantsiga, on valgustatud ning pälvib sellisena tänulikelt kaasaegseilt ja järeltulijailt ülistusi selle eest, et vabastas inimsoo vähemalt valitsuse poole pealt alaealisusest ning andis igaühele vabaduse kõiges, mis puutub südametunnistusse, kasutada omaenese mõistust. Sellise vürsti ajal tohivad auväärsed vaimulikud, olles ühtlasi õpetlased, oma ametikohust kahjustamata esitada
Ehk võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Puudub otsusekindlus ja mehisus. Alaealisusest välja rabeleda on üksikul inimesel raske. Kuid ikka leidub mõni isemõtleja, kelle ümber koguneb publikut, keda omakorda suruda oma ikke alla. Valgustuse võib publik saavutada tasapisi, kusjuures vaja on vabadust. Ehk oma mõistuse igas suhtes avalikku tarvitust. See peab olema vaba igal ajal. Kant arvas, et 18 saj ei olnud veel rahvas võimeline religiooniasjus hästi kasutama omaenese mõistust teiste abita. Kuid olid olemas märgid, et tasapisi jääb seda kõike vähemaks. Kant määratles valgustuse põhipunktina just väljumist omasüülisest alaealisusest, eelkõige religiooniasjus. Ta arvas, et valitsusele tuleb kasuks, kui ta kohtleb inimest inimese vääriliselt. Mis on valgustus? Söenda olla tark ja julge tarvitada omaenese aru. Kant hoiatas, et vabadus mõtlemises, mis eirab mõistuseseadusi, purustab lõpuks iseenese