ÜKSIKJUHTUMI ANALÜÜS case-study üht isikut uuritakse süviti -üldistusi ei saa teha KLIINILINE INTERVJUU:loomulik vaatlus, eksperiment+sisevaatlus HINNANGSKAALA: lastele, pinnapealseinfo kiire välja seletamine; millise valid, kas see või teine TEST: lühiajaline, tulemused kindlaks määratud standardite järgi. STANDARTISEERITUD-normid VALIAADNE-üht omadust mõõtma, RELIAABNE-tulemused korduvalt samad raamistik Individuaalne: üksikjuhtum,vaatlus, hinnang,test Indiviidi vaheline: kahe inimese/grupi võrdlus Individuaal-ökoloogiline: arvesse võetakse KK Individuaalne-sotsio-ökoloogiline: KK+ teised inimesed, kes seal õpivad Suhtumine lastesse: Arengupsy ajalugu:
Ind erinevused on eksperimentaatorile pigem tüütuks kõrvalekaldeks kui väljakutseks. Isiksuse ja int sarnasus: 1) võimalik mõõta standardiseeritud psühhomeetriliste instrumentidega 2) kesksel kohal diferentsiaalpsü ajaloos 3) latentsed psüh-lised konstruktid (omadus ei ole otsesrlt jälgitav, aga saab mõõta) 4) ennustavad suurt hulka in vahelisi erinevusi 5) elu jooksul suht stabiilsed Hea psühhomeetriline test on reliaabne (püsiv), valiidne (kehtiv), standardiseeritud (testitud paljudega-üldistatud). Vaimsed võimed ennustavad, kui keerukat tööd keegi teeb; isiksus ennustab, millist tööd keegi sel tasandil teeb. Ind erinevuste psüh pärineb 19. ja 20. saj kolmest traditsioonist: sügav usk individualismi, huvi teadvustamatuse ja irratsionaalse vastu isiksuses, mõõdetavuse ja mõõtmise rõhutamine. 19. saj romantism -> rõhutas spontaansust, impulsiivsust, irratsionaalsust kirjanduses, kunstis ja
Ind erinevused on eksperimentaatorile pigem tüütuks kõrvalekaldeks kui väljakutseks. Isiksuse ja int sarnasus: 1) võimalik mõõta standardiseeritud psühhomeetriliste instrumentidega 2) kesksel kohal diferentsiaalpsü ajaloos 3) latentsed psüh-lised konstruktid (omadus ei ole otsesrlt jälgitav, aga saab mõõta) 4) ennustavad suurt hulka in vahelisi erinevusi 5) elu jooksul suht stabiilsed Hea psühhomeetriline test on reliaabne (püsiv), valiidne (kehtiv), standardiseeritud (testitud paljudega-üldistatud). Vaimsed võimed ennustavad, kui keerukat tööd keegi teeb; isiksus ennustab, millist tööd keegi sel tasandil teeb. Ind erinevuste psüh pärineb 19. ja 20. saj kolmest traditsioonist: sügav usk individualismi, huvi teadvustamatuse ja irratsionaalse vastu isiksuses, mõõdetavuse ja mõõtmise rõhutamine. 19. saj romantism -> rõhutas spontaansust, impulsiivsust, irratsionaalsust kirjanduses, kunstis ja
ja kasvatusasutustes, aga ka teadlikuks enesekasvatuseks. Eriksoni peetakse autoriteetseks nii hästi arengupsühholoogias kui ka sotsioloogias jt. sotsiaalteadustes. Tema identiteedikäsitlust on tõlgendanud- ja arendanud mitu tuntud uurijat. Samas on tema õpetus leidnud ka arvustamist. Teooria põhineb selle looja subjektiivseil tähelepanekuil, mitte empiiriliselt kontrollitud faktidel, seega see pole väga usaldusväärne e. reliaabne. Rakendame tema isiksuse etapiviisilist arenguteooriat Helgi Sallo analüüsimisel. Erikson on välja toonud kaheksa eluea kriisiperioodi, mille läbimisest oleneb isiksuse areng. Nendeks on imikuiga, varane lapseiga, mänguiga, noorem kooliiga, noorukiiga, noor täiskasvanu, täiskasvanu ja vanadus. Imikuiga: usaldus ja usaldamatus. Imikueas on laps sedavõrd abitu ja nõrk, et tema elu oleneb täiesti vanemate hoolest ja tähelepanust
mõõtma. Reliaabluse (reliability) all mõistetakse kasutatava metoodika (mõõtmisvahendi) stabiilsust, järjekindlust, kooskõla või töökindlust. Reliaablust hinnatakse nii ühe metoodika korduval kasutamisel ühe uurija poolt kui ka ühe metoodika ühekordsel kasutamisel erinevate uurijate poolt. Seega on üliõpilase jaoks uue küsimustiku või testi koostamine alati seotud probleemiga, kas loodud mõõtmisvahend on valiidne ja reliaabne. Sellele küsimusele vastamine nõuab eraldi uurimist ja põhimõtteliselt ei ole vaid ühe vaatluse ehk uuringu põhjal võimalik vastust anda, seega on mõistlik kasutada olemasolevaid ja üldise heakskiidu saanud küsimustikke. Lisaks eeltoodule ning üldistele viisakus ja vormistusnõuetele peab ankeedi koostamisel peab silmas pidama järgmisi ohtusid: · Arvulistele küsimustele pigem ei anta vastusevariante, näiteks ei ole ankeedis mõistlik
*RELIAABLUS Reliaablus (reliability) mil määral on tulemused korratavad. Kasutatud vahendid ja protseduurid peavad andma samasugused tulemused sarnaste inimeste puhul ja sarnastes situatsioonides või samade inimeste puhul teises situatsioonis. Statistiliselt: · test-retest · Cronbachi - paljud inimesed vastavad mitmetele küsimustele, mis peaksid mõõtma sama konstrukti. Võib juhtuda, et uurimus on reliaabne, kuid pole valiidne. Nt võime mõõta inimese käepigistuse tugevust ja pidada seda intelligentsuse mõõtmiseks sobivaks kriteeriumiks. Me võime mõõta käepigistuse tugevust väga reliaabselt, kuid see ei tähenda, et meil on valiidne intelligentsuse mõõt. Kvalitatiivsete meetodite puhul on küsimus selles, mil määral on uurimistulemused sõltumatud uurijast ja meetodist. Kas uuritavad probleemid on
annaabi.ee 
