· Ajalugu eksperimendi kestel pole katseisikud hermeetiliselt eraldatud välismaailmast, viimases toimuvad ajaloolised sündmused (majanduskriis, valimisvõitlus jms.) võivad omada suurt mõju sõltumatule muutujale · Individuaalne areng (maturation) uurimuse kestel arenevad ja muutuvad katseisikud oma loomulikul viisil · Statistiline regressioon peamiselt mõõtmisinstrumendi (nt.testi) vähesest reliaablusest tingitud mõõtmistulemuste koondumine keskmise suunas (nt. eeltestil parima tulemuse saavutanud katseisik sooritab järeltesti suure tõenäosusega kehvemini ja nõrgima eeltesti sooritaja paremini) · Testimine testimisprotseduuril endal võivad olla teatud kõrvalmõjud, näiteks võivad katseisikud testist aimata uurimuse eesmärki ja hakata alateadlikult või teadlikult sellele
• Standardviga SEM Hindab, kuidas on KI testi tulemused kordusmõõtmistel jaotunud tema nö tõelise tulemuse ümber. Näitab, kui palju meie ennustused mudeli parameetrite kohta võivad varieeruda. Valimite aritmeetiliste keskmiste jaotuse standardhälve. Lihtsustatult: SEM= σ / √nn, ehk valimi standardhälve jagatuna valimi suuruse ruutjuurega. Üksiktulemuste puhul SEM = σx √n 1- rxx, kus SEM on funktsioon testi reliaablusest rxx ja testiskooride variatiivsusest σx. Mida suurem hajuvus valimis, seda suurem standardviga. Standardviga saab vähendada, suurendades valimi suurust. Mida väiksem standardviga, seda kindlamad võime olla, et valimi aritmeetiline keskmine on lähedane üldkogumi keskväärtusele. Usalduspiirid Üldkogumi keskväärtuse usalduspiiriks nim. valimi põhjal määratud vahemikku, kuhu
mida peadgoogikas ja psühholoogias kasutatakse teaduslike teadmiste saamiseks inimeste käitumise ja õppimise kohta. Ka konkreetse lapse uurimisel saab just nende meetoditega vajalikku infot. Iga meetodi raames saab rääkida konkreetsetest vahenditest, nt testimisel kasutatakse erinevaid intelligentsuse teste (Raveni Progresseeruvad Maatriksid; Wechsleri test jne) või mälu teste või isiksuse teste. Kõigi meetodite ja vahendite puhul on oluline küsimus nende valiidsusest ja reliaablusest. ➧Kõigis vanustes sobivad laste uurimiseks standardiseeritud testid, mis on just selles vanuses laste uurimiseks välja töötatud. ➧Mida väiksem on laps, seda suurem osakaal on vaatlusel. ➧Lisaks vaatlusele saab kasutada ka mitteformaalseid hindamisprotseduure, nt anda lapsele täita erinevaid mängulisi ülesandeid. ➧Küll aga tuleb laste uurimisel piirata küsitlusmeetodi kasutamist, kuna laste verbaalsed oskused on veel vähesed. Samas saab
joonlaud, kuid vahetult mittemõõdetavate näitajate ehk latentsete tunnuste (näiteks rahulolu, motiveeritus) puhul enamasti küsimustik. Ankeet-küsimustik koosneb igapäevakeeles erinevatest küsimusest, kuid statistilises mõttes moodustuvad tunnused, kusjuures tunnuseid võib tekkida rohkem kui oli ankeedis küsimusi. Latentsete tunnuste hindamine ankeedi abil tõstatab alati küsimuse tulemuste adekvaatsusest ehk küsimustiku kui mõõtmisvahendi valiidsusest ja reliaablusest. Valiidsus (validity) tähistab metoodika (mõõtmisvahendi) paikapidavust, kehtivust või Andmetöötlus sotsiaalteadustes 6 adekvaatsust. Valiidsus näitab, missugusel määral mõõdab metoodika seda, mida ta on plaanitud mõõtma. Reliaabluse (reliability) all mõistetakse kasutatava metoodika (mõõtmisvahendi) stabiilsust, järjekindlust, kooskõla või töökindlust
· Milline on kummaski populatsioonis ekstravertsuse päritavuskoefitsient? Selle teadmiseks pole vaja lisa-andmeid! a) h2=0/0+1=tühihulk b) h2=1/1+0=1 · Seega päritavus sõltub nii keskkonna kui geenide variatiivsusest. · Üldisemalt: päritavuskoefitsient kehtib populatsiooni kohta antud keskkonnatingimuste juures. See ei ole tunnuse (nt ekstravertsuse) külge "naelutatud". Veel päritavusest · h2 sõltub tunnuse mõõtmistäpsusest (reliaablusest) · h2 võib olla populatsioonispetsiifiline ja võib sõltuda vanusest st võib eluea jooksul muutuda · h2 ei laiene populatsioonidevahelistele erinevustele Kaksikute meetod · Identsed kaksikud: geneetiline korrelatsioon 1,0. · Disügootsed kaksikud: geneetiline korrelatsioon 0,5 (keskmiselt 50% populatsioonis varieeruvatest geenidest on samad) · Need numbrid (100 ja 50%) käivad populatsioonis varieeruvate geenide kohta. Inimese ja simpansi geneetiline sarnasus on ka kõvasti üle 90%.
annaabi.ee 
