Vltida liigset "snavahtu", mitte minna tlgendustes phjendamatult julgeks (kik tlgendused ja uued hpoteesid tulenegu loogiliselt teie enda ja/vi teiste autorite tulemustest ja toetugu neile). ige lhidalt vib vajaduse korral meelde tuletada tulemuste osas leitut. Seejuures ei esitata (korrata) arutelus enam numbrilisi tulemusi, tulemustest rgitakse kvalitatiivsel tasemel ja ldistatult. Jlgige, et arutelu oleks tielikult kaetud viidetega relevantsetele kirjandusallikatele. Kokkuvte Vga lhike kokkuvte kige olulisematest tulemustest (mitte numbriliselt, vlja arvatud juhul, kui mingi(te) suurus(t)e absoluutvrtus(ed) ise ongi keskse(te)ks tulemus(t)eks). Lhikesed ning konkreetsed vastused ainult pealkirjas ja/vi sissejuhatuses pstitatud ksimustele. Kokkuvttes ei tohi esmakordselt esitada tulemusi, mida pole eelnevas ts mainitud. Sisukokkuvte (Abstract, eestikeelne resmee) 1 2 lehekljeline levaade tst, selle eesmrkidest, ksitlevatest
ühesugune või vähemalt sarnane reaktsioon. Siiski on tõestatud, et polügraaftest on efektiivne üksnes naiivsete, testiks mitte ettevalmistatud subjektide puhul. 28. Otsene ja kaudne meetod emotsionaalsete seisundite instrumentaalses diagnostikas. Polügraafi kasutamise põhilised meetodid: a) Otsene meetod ehk kontrollküsimuste test baseerub assotsiatsioonidel - relevantsetele (kuriteoga seotud) küsimustele järgneb tugevam reaktsioon kui irrelevantsetele küsimustele. Kontrollküsimuste meetodit kasutatakse alates 1947. aastast (Reid). Küsimused jagunevad kolmeks: 1. relevantsed ehk kriitlised, otseselt seotud uuritava kuriteoga; 2. irrelevantsed ehk neutraalsed, kuriteoga mitteseotud. Nende ülesanne on vähendada emotsionaalset pinget, et selle alusel saada foon relevantsetele küsimustele; 3
kõikehõlmavat, üldtunnustatud õiguse definitsiooni õigusteadus ei tunne. See on ka arusaadav, sest mingil kirjeldusel on pea võimatu asendada niivõrd keerulist nähtust, mida loovad suured inimhulgad ja millest iga inimene on ehk suuteline hoomama vaid mingeid fragmente. Õigust on püütud kirjeldada erinevate meetoditega. Näiteks substantsiaalse reduktsiooni teel, mis seisneb uuritava nähtuse taandamises mingitele olemuslikele, relevantsetele ja selgelt eristatavatele alustele; ning kontseptuaalse reduktsiooni teel, mille “olemuseks on üksikmõistete klassifitseerimine ja kategoriseerimine, eesmärgiga suurendada kirjeldatavate mõistete mahtu ja seeläbi neid lihtsustada, vähendamaks kirjelduse üldist (füüsilist) mahtu”. Viimatinimetatud kontseptuaalse “reduktsiooni eesmärk on sisuliselt episteemiline suurendada kirjelduse seletusjõudu ja lihtsustada arusaamist.” (Rosentau 2004, lk 14)
korrektsed ainult 12% juhtudest ja mitte ühelgi juhtumil mentaalsete meetmete korral. Analoogilisi tulemusi on saadud veelgi, mis ilmselt tõestab, et polügraafi test on efektiivne üksnes naiivsete, testiks mitte ettevalmistatud subjektide puhul. 37.küsimus Otsene ja kaudne meetod emotsionaalsete seisundite instrumentaalses diagnostikas Polügraafi kasutamise põhilised meetodid. a) Otsene meetod ehk kontrollküsimuste test. Baseerub assotsiatsioonidel- relevantsetele (kuriteoga seotud) küsimustele järgneb tugevam reakstsioon kui irrelevantsetele küsimustele. Kriitika järgmine- ka süütud kahtlusalusel võivad tunda hirmu ja anda seetõttu tugevaid reaktsioone olles niiviisi identifitseeritud kui süüdiolevad ("Othello efekt"). Sellise võimaluse vähendamiseks loodi kontrollküsimuste meetod, mida kasutatakse alates 1947. aastast (Reid). Küsimused jagunevad kolmeks: 1. relevantsed ehk kriitlised, otseselt seotud uuritava kuriteoga; 2
kõikehõlmavat, üldtunnustatud õiguse definitsiooni õigusteadus ei tunne. See on ka arusaadav, sest mingil kirjeldusel on pea võimatu asendada niivõrd keerulist nähtust, mida loovad suured inimhulgad ja millest iga inimene on ehk suuteline hoomama vaid mingeid fragmente. Õigust on püütud kirjeldada erinevate meetoditega. Näiteks substantsiaalse reduktsiooni teel, mis seisneb uuritava nähtuse taandamises mingitele olemuslikele, relevantsetele ja selgelt eristatavatele alustele; ning kontseptuaalse reduktsiooni teel, mille "olemuseks on üksikmõistete klassifitseerimine ja kategoriseerimine, eesmärgiga suurendada kirjeldatavate mõistete mahtu ja seeläbi neid lihtsustada, vähendamaks kirjelduse üldist (füüsilist) mahtu". Viimatinimetatud kontseptuaalse "reduktsiooni eesmärk on sisuliselt episteemiline suurendada kirjelduse seletusjõudu ja lihtsustada arusaamist." (Rosentau 2004, lk 14)
annaabi.ee 
