*Ta tahtis minna Tartusse õppimaks psühholoogiat. > …psühholoogiat õppima. *Poisid käisid sõjaväeosas tutvumaks raskerelvadega. > …raskerelvadega tutvumas. maks-lühendiga võib vältida et-lausete või täiendite kuhjumist. Mees tahtis püsti tõusta, rõhutamaks sellega, et ta kavatseb lahkuda. Esineja kutsus üles hoidma silmi lahti, nägemaks kontakte teiste rahvastega. RELATIIVLAUSE Relatiivlause paikneb selle nimisõna järel, mille juurde ta kuulub, v.a juhud, kus see nimisõna on omastavas käändes täiend. *Gustav Adolfi gümnaasiumis käies, mis asub linnamüüri ääres, saigi keskaeg mulle armsaks. > Käies Gustav Adolfi gümnaasiumis, mis asub linnamüüri ääres, saigi keskaeg mulle armsaks. *Isahundi, kes kaalus üle 50 kg, laskjaks oli Peeter. > Üle 50 kg kaaluva isahundi laskjaks oli Peeter. *Olemasolevad andmed pärinevad linnade arhiividest, kus Guttenberg elas.
Rinnastus. * Kaheosalistes nimetustes ja nimedes, kus sidekriipsu kasutatakse ja asemel, tuleb käänata mõlemaid osi: sekretär-asjaajajale > sekretärile-asjaajajale, Tallinn-Tartu maantee > Tallinna-Tartu maantee, Molotov-Ribbentropi pakt > Molotovi-Ribbentropi pakt * Kui sidekriipsul ja väärtust ei ole, siis käändub vaid järelosa: Tiit-Reinule, Grünthal-Ridalast. H 19. Väljajätt. * Linn, kus on hea olla ja tulla. > Linn, kus on hea olla ja kuhu on hea tulla. H 20-21. Relatiivlause. * Kui kollektiivi või asutust käsitatakse tegijana, siis eelistatakse asesõna kes, muul juhul mis. Komisjon, kes annab välja isikutunnistusi. Komisjon, mis moodustati ... * Inimesed, kellega ta vestles. Faktid, millele ta tugines. 4 * Relatiivlause paikneb vahetult selle sõna järel, mille juurde ta kuulub. See inimene vedas meid alt, keda me olime usaldanud. > See inimene, keda me olime usaldanud, vedas meid alt.
· konjunktsioon (ja, või, nagu) · numeraal arvsõnad · partikkel abisõna, muutumatu mittetäistähenduslik sõna, hüüd- ja rõhusõnad · klassifikaator nimisõnale lisatav sõna või morfeem Sõnaliikide liigitusalused · Morfoloogiline: vastavalt sellele, millised kategooriad sõna kasutab. Kasutu muutumatute sõnade osas. · Süntaktiline roll: nimisõna võib olla laiendatud demonstratiivi või relatiivlause abil, adjektiivid määradverbidega · Semantiline jaotus, nt vastavalt püsivuse astmele: substantiiv püsivaim, verb ajutisim. · Roll diskursuses: nimisõna referent, verb sündmus Kõikides keeltes jagunevad sõnaliigid avatuteks ja suletuteks. AVATUD: verb, substantiiv, adjektiiv, adverb? SULETUD: konjunktsioon jm grammatilised sõnad. Klassifikaatorid sõnaliigina 1) Klassifikaator annab keha, sest nimisõna ise toimib kui aine (nt birma k)
Sõnaliikide liigitusalused: • Morfoloogiline – vastavalt sellele, mis kategooriaid sõna kasutab. Nt eesti keeles mõned sõnad käänduvad, mõned pöörduvad – nimisõna käändub. Kasutu muutumatute sõnade osas – nt sidesõnad. • Süntaktiline roll – nimisõna võib olla laiendatud demonstratiivi (see või too – kui saame panna see, siis on ilmselt elutu) ja relatiivlause (raamatud, MILLEL – mille on järelikult elutu) abil, adjektiivid määraadverbidega (nt väga) jne. • Semantiline jaotus – nt vastavalt püsivuse astmele (substantiiv e nimisõna on kõige püsivam, omadussõna keskel, verb kõige ajutisem – st asjade tegevus ja omadus võib enne muutuda kui asi ise) • Roll diskursuses – st keelekasutuses. Nimisõnad on tavaliselt referendid (st viitame nendele), verb on tavaliselt sündmus. 7
annaabi.ee 
