VÕNKUMISED 7.1 Tasakaalu liigid 1. Ebapüsiv tasakaal. Kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendist eemale. 2. Püsiv tasakaal. Kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendi poole. 3. Ükskõikne tasakaal. Süsteemile mõjuv resultantjõ...
Dipoolpolarisatsioon tekkemehhanism ja põhilised seosed. 5. Dielektrikute elektrijuhtivuse mõiste; Esineb dipoolsete molekulidega gaasilistes, elektrijuhtivuse seos laengukandjate vedelates ja tahketes dielektrikutes. Dipoolid on kontsentratsiooni ja liikuvusega. pidevas kaootilises soojusvõnkumistes...
Temperatuuril, millel viskoossus on väga suur, dipoolid ei suuda orienteeruda ja orienteerumisega seotud energiakaod puuduvad. Kõrgematel temperatuuridel on aga viskoossus vähenenud sedavõrd, et dipoolid saavad orienteeruda praktiliselt ilma sisehõõrdejõudusid ületamata. Ilmselt on mingil vahepealsel temperatuuril dipoolpolarisatsiooni kaod suurimad. Dipoolpolarisatsiooni hinnatakse tavaliselt nn. relaksatsiooniajaga, s.o ajaga, mille jooksul dipoolsete molekulide orienteeritus elektrivälja suunas väheneb soojusvõnkumiste tagajärjel e korda (s.t 2,7 korda). Dipoolne polarisatsioon esineb peamiselt dipoolsetes e. polaarsetes gaasides ja vedelikes. Esineb teda samuti orgaanilistes tahketes dielektrikutes. Kuna nende ainete molekulid on suuremõõtmelised ja molekulidevahelised jõud tugevad, siis terved molekulid elektriväljas tavalisel...
8) põhjal – mida suuremad on dissipatiivsed jõud süsteemis ja mida väiksem on võnkuva keha mass. Sumbuvusteguri pöördväärtust nimetatakse võnkumise relaksatsiooniajaks, 1 2m . (7.12) Relaksatsiooniaja füüsikaline tähendus selgub järgnevast arutluskäigust. Olgu võnkumise alghetkest möödas relaksatsiooniajaga võrdne aeg, s.t. t . Siis valemi (7.11) põhjal on amplituudi väärtus 2m t A( ) A exp A exp Ae 1 , 2 m millest järeldub A A A( ) ....
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
