Jakob Naagel 10A 30. novembril 2013 käisin Kuressaare teatrimajas vaatamas VAT Teatri etendust ,,Rekvisiitori tähetund". Tegemist on monoetendusega, kus elukogenud rekvisiitori rollis on Lauri Saatpalu. Algse Eberhard Streul´i teksti on eesti keelde tõlkinud Hannes Villemson ja lavastajaks on Margo Teder. Loo alguses tuleb publik teatrisse, teadmata, et tegelikult jääb etendus ära. Nii võtab ohjad enda kätte teatri kauaaegne rekvisiitor, inimene, kes on üks teatri alustalasid, kuid kes iialgi püünele ei satu. Üheks õhtuks saab temast draamanäitleja, balletitantsija ja ooperilaulja, kes seletab teatrielu telgitaguseid, etendab mitmeid lõike kuulsatest tükkidest ning kirub ülemusi. Lõpus loeb ta ette äsja kätte saadud käskkirja tema vallandamise kohta. Kogu tükki saatis näitleja tihe suhtlemine publikuga. Saatpalu oma muheda ja natuke onkelliku olemusega suutis väga hästi pealtvaatajatega kontakti luua
keskpunktis ja taga seintel oli näha loo juurde sobivaid punakaid ja roosakaid valgus toone. Selline värvide efekt ja valguse suunamine ülejäänult lavalt vaid jutustajale andis hästi edasi jutsutuse sisu ja selle tundeid. Esemeid mis laval leidus ei olnud palju üldjoontes oli asjusi 3, kuid need sisaldasid oma korda pisemaid detaile. Etenduse algul oli laval vaid kahe astmega tool ning riidenagi millel rippusid paar-kolm riiet. See järel astus lavale rekvisiitor, kes lükkas lavale ka käru, mis sisaldas endas mitmeid pisemaid rekvisiite. Esmeid oli vaja selleks, et rekvisiitor saaks valmis seada järgmise päeva etnenduse jaoks lava, kuid ta kasutas antuid esemeid hästi ära ka oma jutustustes. Rekvisiitoril väga uhkeid kostüüme polnud. Ta kandis villast triipulist kampsunit, siidist punast salli, musta t-särki ja rohelisi pükse. Grimmi näitlejal ei olnud ning see oli ka väga hea, sest läks hästi kokku tüki sisuga
episood- kõrvalseik, mingi teose üksiksündmus eskiis- kavand, visand F filmikaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist G grimeerija- jumestaja grimeerima- värvi, paruka jms. abil nägu muutma, jumestama K kaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist karakter- iseloom M monoloog- ühekõne, kõneiseenesega P projekt- plaan, kavand R rekvisiit- tarbeese, mida näitleja kasutab rekvisiitor- lavatarvete eest vastutaja rezii- lavastuse plaan, lavastuse aluseks olev kavand rezissöör- näitejuht, lavastaja, filmi tegemist juhtiv isik S slaid- valguspilt stseen- lavapilt, sündmus, etteaste stsenaarium- filmi käsikiri, filmi üksikasjalik sisukirjeldus stsenarist- filmi käsikirja autor stuudio- ruum, kus toimub filmimine T trupp- näitlejate rühm
mõnikord ka monaazi funktsioon (nt blackout) · Valgustuse analüüs: intensiivsus, värv, jaotuvus, liikumine. 76. Mis on rekvisiit? Rekvisiidid on esemed, millega näitleja laval midagi teeb, kasutab neid tegevuse käigus · Rekvisiit on ese, mis kujutab teatud objekti. · Sarnasus selle objektiga ei ole alati oluline, · sest rekvisiidi funktsioon võib selguda ka kontekstist, kus seda kasutatakse (rekvisiit võib olla tinglik). Rekvisiitor hangib vajaminevad rekvisiidid ja hoolitseb selle eest, et etenduse alguseks oleks kõik rekvisiidid oma kohal. 77. Millised on helikujunduse ja muusikalise kujunduse võimalused? Muusika ja helid Muusika ja helid loovad koos kõnega lavastuse auditiivse ruumi. Kolm võimalust muusika kasutamiseks: · näitlejate/tegelaste laval esitatav laul või muusika · muusikute või lauljate laval esitatav muusika · helitehniku mängitav muusika
(26%) ja kõige väiksem vastanute hulk (8 vastanut ehk 10%) maksaks etenduse pileti eest 21- 25. Joonis 11. Kui palju on teatrikülastaja nõus pileti eest maksma (eurodes ja protsentides). 2.3. Intervjuude tulemused Antud uuringus on läbi viidud intervjuud Rakvere Teatri kolme kõige vaadatuma etenduse lavastajaga. Tsitaadid on ära toodud nummerdatud respondentidena. Intervjueeritavatele oli tagatud konfidentsiaalsus. Üldandmed Ametinimetus Inspitsent-rekvisiitor R1 Näitleja R2 Näitleja R3 Haridustase R1 naine. Tallinna Pedagoogiline Instituut (praegune Tallinna Ülikool), kultuurharidus, näitejuht, 1992. aasta. R2 mees. EMTA Lavakunstikool, näitleja eriala, XV lend 1992. aasta. R3 mees. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, näitleja eriala, 2001. aasta. Intervjuu analüüs lavastajatega Analüüsides lavastajate intervjuude tulemusi selgus lavastaja roll teatri repertuaari valikul,
annaabi.ee 
