KOKKUVÕTE Raferaati koostades selgus, et enam lähevad kokku Elkonini ja Võgotski arusaamad mängust, kuna Elkonin arendas edasi Võgotski uuritud teooriaid. Selge on aga see, et kõik kolm psühholoogi olid seisukohal, et läbi mängu laps arenebki. Nii Võgotski, Piaget kui ka Elkonin olid ühel arvamusel, et esialgu representeerib laps kujuteldavat reaalsust tegevuste kaudu objektide abil, mis toimivad rekvisiitidena. Arengu 9 käigus eraldub sümboliline tegevus zestidest ja kehalisest aktiivsusest. Teisel ja kolmandal eluaastal muutub mäng lisaks ka sotsiaalseks tegevuseks ning ilmnevad esimesed vastastikused ja teineteist täiendavad rollid. ALLIKAD Butterworth, G., Harris, M. (2002) Arengupsüholoogia alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Kivisalu, K. (2005) Miljon mängu eest. Pere ja kodu. Aprill, 58-61 Mäng. (1992) Eesti entsüklopeedia. 6
9 KOKKUVÕTE Raferaati koostades selgus, et enam lähevad kokku Elkonini ja Võgotski arusaamad mängust, kuna Elkonin arendas edasi Võgotski uuritud teooriaid. Selge on aga see, et kõik kolm psühholoogi olid seisukohal, et läbi mängu laps arenebki. Nii Võgotski, Piaget, kui ka Elkonin olid ühel arvamusel, et esialgu representeerib laps kujuteldavat reaalsust tegevuste kaudu – objektide abil, mis toimivad rekvisiitidena. Arengu käigus eraldub sümboliline tegevus žestidest ja kehalisest aktiivsusest. Teisel ja kolmandal eluaastal muutub mäng lisaks ka sotsiaalseks tegevuseks ning ilmnevad esimesed vastastikused ja teineteist täiendavad rollid. Mängides täidavad lapsed alati mingit ülesannet ja järgivad reegleid. Mängides ei tule allumine ja reeglite kasutamine iseenesest. Mäng aitab saavutada loodetud eesmärke. Mäng on lapsele sama vajalik nagu söömine ja rahulik uni.
Eedenisse, elu on turvalisem ja õnnelikum. Õnnetu kujuga reklaamid kasutavad süütu- strateegiat, et ka ebameeldivatel asjadel on õnnelik lõpp. Süütu-reklaamis on sageli midagi lapselikku. Kui süütu loodab, et paradiis tuleb tema juurde, läheb avastaja seda ise otsima. - Avastaja usub, et õnn on kusagil mujal. Reklaamid suunavad oma reklaamid avastajale. Soovib olla looduslikes avarustes, et saada uusi kogemusi. Rekvisiitidena kasutatakse maastikuautosid, paate. Avastaja loomulik keskkond: metsik loodus, ronima kutsuvad mäed, eemalduva horisondi lummus, tohutustest võimalustest jutustav öine taevas – seda kasutavad ära reisibüroode reklaamid. Teised firmad keskenduvad avastaja riietusele ja jalatsitele. Igal importkaubal on avastaja sisse kodeeritud: nt Otse Brasiiliast! või Tunne Andide hõngu! Noortele suunatud reklaamid seostuvad iseseisvusele, uue elu alustamisele,
poliitilisi seisukohti. § 3. Õigusakti struktuur Õigusakti struktuur näitab, kuidas ning millistele unifitseeritud nõuetele vastavalt struktureeritakse õigusnormid õigusakti raames, kuidas on õigusakt üles ehitatud ning millised on õigusakti obligatoorsed ning fakultatiivsed rekvisiidid. Seadusandlike ning haldusaktide struktuur koosneb põhimõtteliselt järgmistest struktuuriosadest ning rekvisiitidest: 1) pealkiri (sisaldab rekvisiitidena: pealdise (nt vapp, seejärel institutsiooni nimi) ning seejärel õigusakti sisu kokkuvõtva pealkirja); 2) õigusakti andmise kuupäevafraas (daatum) ning selle institutsiooni selle õigusakti andmise järjekorranumber (järjekorranumber võib ka mitte esineda); 2) preambula (võib ka mitte esineda, kui tegemist on vormivaba aktiga); 3) regulatiivne osa (nimetatakse ka: otsustav osa) - koosneb maksimaalses struktuurielementide mahus üld- ja erisätetest;
annaabi.ee 
