viiakse kõrvade tagant läbi ja tuuakse lõua alla ning fikseeritakse seal reguleerijaga). Kasut. kui hapniku pealevoolu kiirus ei ületa 5l /min Mask (reservuaariga või ilma) - hapniku manustamiseks täpsemas kontsentratsioonis. Kasutatakse, kui hapniku pealevool üle 5 l/min. Normaalne kehatemperatuur 36-37 °C. Kehatemperatuuri mõõtmine: digitaalne termomeeter, elektrooniline termomeeter. Mõõtmise kohad: Kaenla- ehk aksillaartemperatuur, pärasoole- ehk rektaaltemperatuur, keelealune ehk lingvaaltemperatuur ehk oraaltemperatuur, kõrvatemperatuur. Organismi temperatuurist rääkides mõeldakse põhitemperatuuri ehk keha sisemist temperatuuri, mõõdetuna söögitorust, tavaliselt küll pärasoolest. Sisemine kehatemperatuur on 0,5 °C kraadi rohkem. Monitooringu aeg peab vaatama,et näitajad oleksid patsiendiga vastavuses. Iga patsient on erinev. Monitoril peavad alarmid sees olema ja tulles vahetusse peab kontrollima, et eelnev vahetus ei
abistamismeetodid. Individuaalõe ülesandeks on: a- Teostada ainult protseduure b- Täita ainult arsti korraldusi c- Olla alati patsiendile/kliendile kättesaadav d- Vastutada õendusplaani täitmise eest Õdedeanamnees sisaldab: Arsti korraldusi Haiguse prognoosi Inimese elamistoiminguid Haiguste patogeneesi Nimeta lamamisohtlikud piirkonnad, kui patsient lamab selili: Kukal, abaluud, küünarnukid, ristluu, kannad Rektaaltemperatuur ehk pärasoole temperatuur kraadi 36,9-37,7 Terve inimese hingamissagedus on 12-18 korda minutis. Nimeta 5 pulsi palpeerimise kohta: Unearter, kodarluuarter, õlavarrearter, reiearter, õndlaarter, tagumine sääreluuarter, näoarter, selgmine jalaarter. Nimeta 4 juhtu, kui rakendatakse nasogastraalsondi kaudu toitmist: Söömine suukaudu ei õnnesti või see on vähene, isutus, iiveldus, teadvusetus. Toidu vajadus on kasvanud. Toidu tagavarad on vähenenud, kaal on langenud 5% kuu jooksul
Korraldada jälgimine: neuroloogilise puude sümptomid, teadvus, orientatsioonihäired, üldseisund (peavalu, iiveldus, oksendamine,higistamine, rahutus,loidus),hemodünaamika, infektsioonioht kateetri paigaldamisest GKS (Glasgow Coma Score GCS) Glasgow koomaskaala (neuroloogilise seisundi hindamiseks) normaalse teadvuse näitaja on 15, vastavalt tabelile hinnatakse punktidega silmareaktsiooni, kõnevõimet ja motoorikat 16. Alajahtunud patsiendi käsitlus ja patsiendi jahutamine HYPOTERMIA rektaaltemperatuur <35°C (aeglustunud ainevahetus, vähenenud O2 tarbimine); <30°C (südamerütmihäired); <28°C (aju O2 tarbimine <50%); <20°C (kliiniline surm). Soojendamise meetodid: I passiivne (külmast isoleerimine); II aktiivne väline (soojendustekid, kiirgav soojus). III aktiivne kehatüve soojendamine (soojendatud, niisutatud O2 või infusioon, maoloputus, hemodialüüs, kehaväline vereringe). Ohud: rütmihäired, keha temperatuuri järellangus ja soojendamisjärgne atsidoos
korral saavutab see kõrgema võrdlemisi püsiva taseme. Välistemperatuuril üle keseisundiga võr- reldes mõnevõrra 16 ° C ja konstantse õhuniiskuse korral on püsiv tööaegne kehatemperatuur seda kõrgemal tasemel. kõrgem, mida kõrgem on sooritatava töö suhteline intensiivsus. Näiteks leiti ühes Kehatemperatuuri uuringus, et välistemperatuuri 2022 ° C korral ja tööl intensiivsusega 50% VO2max tõusu ulatus vaatlusaluste rektaaltemperatuur järk-järgult tõusis ja stabiliseerus 37,3 ° C juures. sõltub eelkõige Seevastu samades tingimustes, kuid 75% VO2max korral stabiliseerus nende rek- töö intensiivsusest, taaltemperatuur alles 38,5 ° C tasemel. välistemperatuurist Peale töö suhtelise intensiivsuse mõjutab kehatemperatuuri tõusu ulatust pin- ja õhuniiskusest gutuse ajal ka õhuniiskus: välistemperatuuril üle 16 kraadi ja töö ühesuguse
Keha süvatemperatuur – pärasoolest mõõdetud süvatemperatuuri nimetatakse rektaaltemperatuuriks, seda saab määrata ka vastava anduri viimisega söögitorusse või kuulmekäiku. On võrdlemisi stabiilne ja keskkonna temperatuurist suhteliselt sõltumatu. 4. Mis on hüpertermia ja kuidas see mõjutab kehalist töövõimet? Hüpertermia on normaalsest kõrgem kehatemperatuur – mõjub kehalisele töövõimele negatiivselt. Enamik inimestest ei suuda tööd jätkata, kui nende rektaaltemperatuur on tõusnud tasemele 39,5–40C (väga halb enesetunne, üldine nõrkus, orientatsiooni- ja tasakaaluhäired, külmavärinad). 5. Kirjeldage lühidalt peamisi füsioloogilisi aklimatiseerumisreaktsioone kuumas kliimas. - vereplasma mahu suurenemine – lihaste, nahaaluskoe ja naha verevarustuse paranemine - südame löögisageduse langus – lihaste vere- ja hapnikuga varustamise paranemine kehalisel tööl - rektaaltemperatuuri langus – töövõime paranemine