10. Milleks vajavad inimesed rekreatsioonialasid? Inimesed vajavad loodust ja alates teatud asustustihedusega tiheasulais haljaid alasid peamiselt ter-vislikel põhjustel - nii psüühilistel, sotsiaalsetel kui ka füüsilistel. Ühelt poolt võimaldab rohelus inimestele meeldivaid elamusi nii suhetes loodusega kui ka teiste inimestega ja teiselt poolt on rohealad tihedalt seotud tiheasula või inimeste kodukoha identiteediga ning tiheasulaga kokku- kuuluvustunde tekkimisega. 11. Mis on oluline rekreatsioonialade paiknemisel kasutajaskonna suhtes? Inimeste juures on oluline rekreatsioonialade kaugus elu või tööpaikadest ja nende alade suurus. Sisu ja kasutuskvaliteet on rekreatsioonialade puhul sama olulised kui alade suurus ja kaugus kodust või töökohast. Need peavad rahuldama kõigi vanusgruppide vajadusi. Nt jalutusalad ja mänguväljakud. 12. Milliseid erinevaid rekreatsioonialasid inimesed tiheasulas vajavad? 1) Suured müravabad rohealad: Looduslik parkmets, Liigirikas park, Metsapark,
Milliseid funktsioone täidab rohestruktuur asulalooduse seisukohast? 10. Milleks vajavad inimesed rekreatsioonialasid? Inimesed vajavad rekreatsioonialasid peamiselt tervislikel põhjustel nii psüühilistel, sotsiaalsetel kui ka füüsilistel. Rohelus võimaldab inimestele meeldivaid elamusi nii suhetes loodusega kui ka teiste inimetega, lisaks on rohealad seotud tiheasula või inimeste kodukoha identiteediga ning tiheasulaga kokkukuuluvustunde tekkimisega. 11. Mis on oluline rekreatsioonialade paiknemisel kasutajaskonna suhtes? Oluline on rekreatsioonialade kaugus elu või tööpaikadest ja nende alade suurus. Kõrge motivatsiooniga kasutajad (nt tervisejooksjad, ratturid) võivad läbida kuni km sihtkohta jõudmiseks. Lapsed ja vanurid suudavad läbida 50-300 m oma elukohast, tööeas täiskasvanud 300-500 m üldine reegel 8-10 minutit. 12. Milliseid erinevaid rekreatsioonialasid inimesed tiheasulas vajavad?
3. Elamiskõlbuliku keskkonna säilitamine (õhk, vesi, mullastik) 4. Puhkevõimaluste organiseerimine looduses 5. Taastuvate loodusvarade ratsionaalne alalhoidlik kasutamine ja kaitse. Maastikuhooldus Inimese maj. tegevuse tagajärjel kujunevad tehnogeensed maastikud ja tehiskeskkond. Säilitada või luua optimaalne maastike ökoloogiline mitmekesisus Kompensatsioonialade säilitamine ökolon ökoloogilise tasakaalu säilitamine Rekreatsioonialade loomine Veekaitse ribad ja vööndid: ökol. funkts, veekaitseline ja esteetiline Veehoidlad. Maastikuökoloogia olulisemad printsiibid: 1. Mida suurema arvu ökosüsteeme säilitame, seda suurem on liigiline mitmekesisus 2. Kultuurmaastikud tuleb liigendada looduslike kooslustega 3. Kui looduslikud kooslused on vaesed, tuleb need suurte homogeensete alade planeerimisel asendada (metsastada) 4. Veekogude kaldavöönditel on suur ökol
• tööstuspiirkondade ümber olevad rohelised puhvervööndid; • rohelised jäätmaad, mis võivad olla nii kultuuristatud kui ka loodusliku ilmega, nt mahajäetud/ lammutatud ehitiste alad, täidetud pinnasega alad; • jmt Seega moodustavad rohestruktuuri nii loodusliku ilmega kui ka kultuuristatud rohe- ja veealad tiheasulas. Rohestruktuuri peamiseks eesmärgiks on kaitsta tiheasula looduslikku mitmekesisust ja võimaldada elanikele olla kontaktis loodusega nii lähi- kui kaugemate rekreatsioonialade kaudu. Rohestruktuur mõjutab ka kohalikku kliimat ja inimeste ning muu eluslooduse igapäevast elukeskkonda. Rohestruktuuri tähendus kohalikule kliimale ja õhukvaliteedile 5.6.1. Tiheasula “tervis” Tiheasula “tervis” sõltub mitmel põhjusel rohestruktuuri elementidest. Õhukvaliteedi ja haljasalade rohkuse vahel on selge seos. Haljasalad on samuti tähtsad valdavate külmade tuulte ja õhumasside ebameeldiva mõju tasandajaks.
annaabi.ee 
