4. efektiivsusuuringud - kui efektiivne see oli ning milles väljendus efekt. D: reklaamiuuringud on süstemaatiline teabe kogumine ja analüüs selleks, et edustada või hinnata reklaamistrateegiaid, reklaamiteateid ja reklaamikampaaniaid - arvesse tulevad kõik psühholoogia meetodid, mille puhul ärritajana saab vaadelda reklaamiteadet või selle aspekte ning käitumuslike tingimustena reklaami vastuvõtu ja sellele reageerimise situatsioone Rakenduslike reklaamiuuringute etapid ja nende iseloomustus - eeltestimise meetodeid trükireklaamis: · otsene küsitlus · rühmaarutelu · järjestustestid (nähtud reklaamid tuleb järjestada meeldivuse alusel) paarisvõrdluse meetodid · albumitestid (reklaamidega albumeid näidatakse katse- ja kontrollgrupi liikmetele) spetsiaalselt testimiseks valmistatud ajakirjade kasutamine · tahhistoskoopilised hinnangu- ja tajumeetodid
Need aitavad vaadelda tarbija psühholoogilist eripära, käsitleda võtteid inimese mõjustamiseks, arvestada reklaamiürituste osa margiteadvuse kujundamisel jne. See kõik on reklaamipsühholoogias konkretiseerunud: vaatluse all on olukorrad, kus mõjustus leiab aset reklaamiteate (- teadete ) vahendusel. Kõik muu tuleneb sellest tõsiasjast või on sellega otseselt seotud. Teoreetilisest aspektist lähtudes võime öelda, et väga paljud uurimissuunad ja paljud spetsialistid on reklaamiuuringute varal andnud olulisi andmeid ja leidnud tähtsaid seaduspärasusi kogu rakenduspsühholoogiale. Selle kirjatüki alustalaks oleva raamatu "Reklaamipsühholoogia" autor Talis Bachmann on püüdnud süveneda just taju- ja tähelepanuprotsesside olemusse ning teinud vastavat eksperimentaalset uurimustööd. Resümeerides tehtut, lõpetagem ühe mõnusa ütlusega reklaami kohta, mille lausus hispaania munk, kirjanik ja filosoof Baltasar Gracian juba üle 300 aasta tagasi:
efektiivsuse põhjal, aga selles uskumusel puudus alus. Reklaamipsühholoogia edu võtmeks on reaalse käitumise ja selle aluseks olevate hoiakute kujunemise seduspäpasuste mõistmine ja sellele tuginev oskus hoiakuid ning käitumist muuta. Kognitiivne psühholoogia uurib infotöötlusprotsessid inimpsüühikas. — Mitu eri sajandid reklaamis: 1) 20 - müügiagentide ja proovireisijate ajastu. 2) 30 - reklaamiuuringute tekke ajastu. 3) 20-30/50-60 - elektroonilise reklaami ajastu. 4) 50 - «ärgem olgem halvemad» miniajastu, «ostkem üha uusi asju, et mitte maha jääda Joonesidest!» miniajastu. 5) 80 «mina-ajastu». 2 Reklaamipsühholoogia lähtealused Reklaami peamised motiivid: 1) Informeerida selle kättesaamiseks. 2) Mõjutada inimest tarbima jus seda kaupa/teenust.
Reklaamipsühholoogia arengus oluliseks hüpeteks olid reklaamikunsti teke ning fotograafia kasutuselevõtt. 1 uus ajastu sai alguse trükimasina leiutamisega Johann Gutenbergi poolt 1440 ning veel 1 uus ajastu fotograafia tekkimisega 1880. Esimesed reklaamile spetsialiseerunud agentuurid tekkisid XIX saj. keskpaigas. Järgmiste etappidena tuleb mainida telegraafi, telefoni, kinovõrgu tekkimine. 20. saj. reklaami ajastud: Müügiagentide ja proovireisijateajastu: Reklaamiuuringute tekke ajastu; Elektroonilise reklaami ajastu; Pärast II maailmasõda eristatavad etapid: ,,Ärgem olgem halvemad" ajastu; Imagole orienteeritud ajastu; Positsioneerimisajastu; ,,Minaajastu" Veebi ajastu. Võimsalt hakkab reklaamipsühholoogia arenema pärast II maailmasõda. Eristatakse 2 mõjukamat suundumust : 1. Sotsiaalpsühholoogiline/sotsioloogiline suundumus 2. Psühhoanalüütiline/freudistlik suundumus Esimene lähtub kommunikatsiooniteooria ja moodsamast
annaabi.ee 
