5) Meediavalik kas meediaplaneerija koostatud plaan viib reklaamisõnumi sihgtrupini? 6) Kampaania eelarve kas see on sõnumi kohaleviimiseks piisav? 7) Kas müügiosakond suudab tarbijate nõudlusele reageerida ja toote/teenuse ka maha müüa (Sinisalu, H. 2005)? 1.2 Efektiivsus vs kreatiivsus Reklaami ja ärimaailma suhteid võib võrrelda pikaajalise õnnetu abieluga koos on halb, aga eraldi ka ei oska olla. Reklaamimaailma liikumapanev jõud on kreatiivsus ehk loovus mida erilisem, julgem ja sokeerivam reklaam, seda parem. Reklaamimaailma ülim tunnustus on Kuldse Lõvi auhinna võitmine igasuvisel Cannes Lions reklaamifestivalil. Samas ei pruugi Lõvi võitnud reklaam veel klienti, kes selle tellis, sugugi õnnelikuks teha loovuse ja reklaami ärilise edukuse (efektiivuse) vahele ei saa võrdusmärki tõmmata (Sinisalu, H. 2005). 2
Tegelikult siiski Kenderi nelja erineva mõttesuuna järgi. Teoses on tunda palju autori enda mõtete arutelu läbi erinevate väljamõeldud tegelaste, tänu kellele ta saab lubada endale diskuteerimist iseendaga erinevate vaadete läbi. Alguses võib tunduda selline neljaks jagunev (enamasti) monoloog tüütu ja arusaamatu. Mis alguses on aga mõistetamatu ja ehk ka tüütu, muutub lehekülgi mööda edasi ronides selgeks manipuleerimiseks ja räägib põhjalikult neljast erinevast vaatest reklaamimaailma kohta. Kaur Kender, olles ise reklaamiga palju tegelenud, oskab hästi välja tuua selle valdkonna ajatud probleemid. Raamat, mis on kirjutatud aastal 1999, tundub tänapäevasele noorelegi lugejale aktuaalne ning erialatruudusest tulenevalt tõsiseltvõetav, kuigi kohati ropu keelekasutusega. Mäletan hästi üht raamatu esimest kõlama jäänud lõiku. ,,Ja ega David Allmighty järele ka otsest vajadust ei ole, kuid teatud klientidel on lihtsalt kergem leppida mõttega, et teatud
Klipp demonsteerib tnapeva inimeste teadlikkust sellest, et ilutoodete reklaamides on modellid nii kauniks ja veatuks tdeldud arvuti abil. Klipi lpulause tleb:"Pole ime, et meie arusaam ilust on moonutatud". Reklaamikampaania tellis rahvusvaheline suurfirma Unilever, kes toodab toidukaupu, kodukeemiat ja ilutooteid. Kampaania peamine lesanne on reklaamida fondi, mille Unilever asutas eesmrgiga tsta naiste enesevrikust ning toetada arusaami ilust, mis ei piirdu moe- ja reklaamimaailma standardiga. Muidugi pole antud reklaamikampaania puhul tegu ainult maailmaparandusliku algatusega, samavrra thtis eesmrk on reklaamida Dove'i ilutooteid, kaudselt halvustades konkureerivaid ilutooteid nagu niteks peitekreemid, nagu klipi viimastest kaadritest selgub. lal sai juba mainitud reklaami peamise funktsiooni - mjutamise vi veenmise - krval (millest turundus- ja reklaamitegijad eelistavad rkida kui informeerimisest ning kriitikud kui manipuleerimisest) ka teist funktsiooni,
inimeste vahel (kultuur) muutub suheteks asjade vahel (loodus). Kuid lõhna ja pildi vahel võib mitte olla ontoloogilist sidet, kuid sellel on kindlasti sotsioloogiline side. Ehk siis patriarhaat, äri jne jne on tekitanud terve rea kompleksseid põhjusi, miks see nii on, kuid ainult keelt vaadates me nendest teadlikuks ei saa. Jama tekib siis kui me võimaluste tingimusi hakkame käsitlema nagu nad oleksid põhjused - ehk seletada Deneuve ja Hemingway kaudu tänapäeva reklaamimaailma, patriarhaati, naiselikkust jne. Vaatamata sellele, et post-strukturalism annab paremaid seletusi, on siiski mõlemal sama jama - nad käsitlevad tähenduse sotsiaalse organiseeritude kirjeldusi (mis saavutatakse siis, kui eemaldatakse sotsiaalne toimija ja ajalooline taust) kui sotsiaalseid fakte ehk kuidas need faktid teivad. Semiootiline analüüs on põhimõtteliselt samasugune kui massikultuuri osaleja enda oma, sest jätab inimese ilma igasugusest agendistaatusest