Intervjuu venekeelse ,,Postimehe" tõlkijaga: · Intervjuu jooksul saime teada, et ajalehe väljaandmiseks peab olema tugev ettevõte, hea toimetus, maksujõulised reklaamiandjad ja rohkearvuline lugejaskond. Ajalehe rajamiseks on vaja päris palju raha. Kõne all on mitusada tuhat eurot. Postimehe toimetuses töötab kokku umbes 250 inimest. Venekeelse ajalehe lisad ilmuvad paar korda kuus. Täpne arv ja sisu sõltub suures osas reklaamiandjate huvist. Märgatavad erinevused eesti- ja venekeelse ajalehe vahel: · Esimene suur erinevus: eestikeelne leht on märgatavalt paksem tervelt 24 lehekülge, venekeelne seevastu vaid 16 lehekülge; · Esilehe artiklid on erinevatel teemadel; · Venekeelses lehes puuduvad õnnitlused, kaastundeavaldused, male- ja mälumäng, anekdoodid ning ristsõna, töökuulutused. Fotod ja illustreeriv materjal: · Eesti- ja venekeelses ajalehes on igal
Meedia roll ühiskonnas: pakkuda uudislikku ja praktilist teavet, vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti, kujundada ühiseid arusaamu ning käitumisviise, avalikku arvamust, pakkuda meelelahutust, vahendada teadmisi. Tsensuur avaldatavate materjalide kontroll, kommunikatsioon suhtlemine, fiktsioon väljamõeldis, kujutlus. Meedia taga: omanike mõju mida ja kuidas kajastada, ajakirjanike mõju, allikate mõju, reklaamiandjate mõju, meediatarbijate mõju. Fakt on tõsiasi, arvamus aga mõte, seisukoht või hinnang, millegi kohta. Meedia kanalid: elektrooniline meedia ja trükimeedia. Meeida zanrid: sisu järgi saab liigitada zanrideks, pidades silmas teksti loomise eesmärki. Tõsiasju rõhutavad: uudis, reportaaz, olemuslugu, intervjuu. Arvamust rõhutavad: juhtkiri, kolumn, repliik, essee. Fantaasiat rõhutavad: teleseriaal, telemäng, kuuldemäng, koomiks
Meedia ülesanded ja roll ühiskonnas: · info edastamine · järelvalve · ühiskonna osade seostamine · sotsiaalse ja kultuuripärandi ülekanne · sotsiaalsete normide ülalhoidmine · avalikkuse loomine · kriitika ja kontroll · lõiming · kultuur ja haridus · meelelahutus 3. Kes on meedia taga? Omanike mõju, ajakirjanike mõju, allikate mõju ja reklaamiandjate mõju 4. Kvaliteetajakirjanduse roll: · vahendab tõepärast infot, ei spekuleeri · esitab kontrollitud fakte · annab konfliktse olukorra puhul sõna mõlemale osapoolele · austab kirjakeele vormi 5. Tabloid ehk kollane ajakirjandus Ajakirjanduse liik, mis vahendab uudiseid, mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed või
takistamatult avaldada ja levitada uudiseid ja arvamusi ning poleks mingit kohtustust avaldada seda, mida ei taheta avaldada · Kodanike võrdne õigus ja võimalus uudiseid, vaateid, haridust ja kultuuri vabalt vastu võtta ja meediale juurde pääseda · Uudistemeedia vabadus saada infot asjakohastest allikatest · Meedia omanike või reklaamiandjate varjatud mõju puudumine uudiste valikule ja väljaöeldud arvamusele · Uudiste ja arvamuse aktiivne ja kriitiline esitamine toimetuse poolt; kunsti ja kultuuriga seonduva loov, uuenduslik ja sõltumatu avaldamine (soovitav) lk 151 Meediavabadusest saadavad üldised hüved: · Võimulolijate süstemaatiline ja sõltumatu avalik jälgimine, piisav hulk usaldusväärsest infot võimulolijate tegevuse kohta
allikatele; kirjutab teiste lehtede uudiseid ümber jne. Reklaami hulk konkreetses numbris ehk uudistele jääv ruum – ajalehes sõltub uudiste maht reklaami mahust. Vaidluses jäävad peale reklaamiosakonnad, mitte toimetus. Konkreetse numbri kompositsioon – erinevate uudiste segu. 3. Sündmuste ohtlikud omadused ehk pseoduouudised. Ei tohi tõsta pseudoväärtust üle uudisväärtusest. Pseudoväärtused on: Väljaande omanike mõju, reklaamiandjate mõju, allikate surve, allikate staatuse ülehindamine, valveallikate ülekasutamine, sündmuste negatiivsus, sündmuste sobivus kirjutaja või lugeja eelarvamustega, sündmuse ühemõttelisus, sündmuse personaliseeritavus, sündmuse elitaarsus, sündmuse jätkuvus, uudsuse võlu, uudise kohalejõudmine viimasel hetkel, etteteadmine sündmustest, teksti ettetöödeldus. Uudisväärtuse töölepanek
Uudiste valiku puhul on oluline seegi, et sarnast kirjutist poleks konkureerivas ajalehes. Siis võidakse teha valik ja otsustada teise väljaande kasuks, kardetakse. Uudis võiks olla hariv. Harib see, mis ühiskonnas toimub. Ent olulisim on siiski selle edastamisviis. 7 Meedias domineerivad olulised pseudokriteeriumid on raha ja võim. Ajalehte võivad sattuda vähemolulised uudised omanike survel, reklaamiandjate survel, allikate survel (Aava: 159-160). Tahetakse propageerida oma vaateid. Inimesed, kellel on kõrge positsioon, peavad oluliseks, et neist kirjutatakse prestiizikates allikates. Suured reklaamiandjad mõjutavad lehe sisu. Raha võimaldab oma firmat tutvustada ja ajalehed saavad sellest ainult kasu, kui suurfirmad neisse investeerivad. Seetõttu võivad lehes ilmumata jääda need uudised, millel on uudisväärtus. Kuid ikkagi valitakse teemad, mis ajalehe läbimüüki suurendavad.
annaabi.ee 
