aastal; · 7. novembrist 2005. aastal ilmub Postimehe venekeelne väljaanne, mille sisust umbes poole moodustavad tõlked eestikeelsest lehest ja teine pool on originaalmaterjal; · 2013.aasta alguses töötab eesti toimetuses "Postimees" üldiselt 210 inimest, vene toimetuses ainult 37 inimest. Intervjuu venekeelse ,,Postimehe" tõlkijaga: · Intervjuu jooksul saime teada, et ajalehe väljaandmiseks peab olema tugev ettevõte, hea toimetus, maksujõulised reklaamiandjad ja rohkearvuline lugejaskond. Ajalehe rajamiseks on vaja päris palju raha. Kõne all on mitusada tuhat eurot. Postimehe toimetuses töötab kokku umbes 250 inimest. Venekeelse ajalehe lisad ilmuvad paar korda kuus. Täpne arv ja sisu sõltub suures osas reklaamiandjate huvist. Märgatavad erinevused eesti- ja venekeelse ajalehe vahel: · Esimene suur erinevus: eestikeelne leht on märgatavalt paksem tervelt 24 lehekülge,
Ajakirjanikud otsustavad, millest nad kirjutavad ning kuidas. Kirjutamise stiilist oleneb väga palju, mis uudisest lõpuks välja kujuneb. Ajakirjanikud võivad ridade vahele põimida oma arvamuse ning käituda omakasupüüdlikult, manipuleerides inimesega tema teadmata. Meediat võivad mõjutada ka infoallikad, sest nemad ju teavad, mida nad avaldada tahavad ja mida mitte. Ajakirjanikud võivad ju ka nende sõnu väänata. Veel mõjutavad meediat reklaamiandjad, kes reklaamivad täpselt seda mida ja kus nad tahavad. Kõigil on oma kasu mängus. Info, mis tavalise inimeseni jõuab ei pruugi olla sugugi tõene, kui seda on mõjutanud niivõrd mitmed faktorid. Meil on ju Eestis kommunikatsioonivabadus, mis eeldab seda, et meil on õigus öelda seda, mida mõtleme ning õigus saada infot ,kuid kas me siiiski saame olla kindlad, et kõik ajakirjanikud käituvad eetiliselt ning meile pole tsensuuri vaja.
*kujundada ühiseid arusaamu (väärtushinnanguid) ning käitumisviise *kujundada avalikku arvamust, muutes ühiskonna huvid ning poliitilised otsused kõigile nähtavaks *vahendada teadmisi *pakkuda meelelahutust 3)Mis on tsensuur? Tsensuur on ajakirjanduse jms läbivaatamine riigiasutuse poolt 4)Tänapäeva meedia süsteemi osad (4) *Trükiajakirjandus e. press *raadio *televisioon *internetiportaalid 5)Kes mõjutavad meediat? *omanikud *reklaamiandjad *ajakirjanikud *infoallikad *meediatarbijad 6)Mis on osalusajakirjandus? Osalusajakirjandus on mitteprofessionaalide osalusega valmiv ajakirjandus 7)Mis on ajakirjandusvabadus? Ajakirjandusvabadus on ajakirjanduse õigus vabalt edastada informatsiooni 8)Mis on kommunikatsioonivabadus? Kommunikatsioonivabadus= sõnavabadus+ õigus saada informatsiooni 9)Suulised infoallikad *osaleja *tunnistaja *pealtnägija *sündmuskohal viibiv ajakirjanik 10)Kirjalikud infoallikad *mitmesugused tekstid
Mõisted eksamiks avalik arvamus – inimeste suhtumine ühiskondlikku tegevusse avalik elu – ühiskonnaelu valdkond, mille suhteid korraldavad õigusnormid ja õigusaktid eraelu – isiklik elu, mitteametialane elu ajakirjandusvabadus - õigus edastada sõltumatut infot, mida ei mõjuta keegi: ei võimustruktuurid, reklaamiandjad, omanikud ja muud infoallikad; õigus vabalt väljendada oma mõtteid ja saada vastavat informatsiooni. ajakirjanduseetika - ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest.
meedia ja meedia poolt puudutatute vahel; aurandmise vahendid on peamiselt verbaalselt, mittemateriaalsed ja ka igasugused karistused on verbaalsed nt avalikud vabandused) Aruandekohustuse staadiumid: sisemine (meedia-sisene kontrolliahel) ja väline Meedia peamised välised partnerid aruandekohustuse valdkonnas · Auditoorium või tellijate kogum · Meedia kliendid, sh reklaamiandjad ja sponsorid · Erinevat liiki allikat (agentuurid, kunstnikud, valitsused, firmad) · Need, kellest kirjutatakse-räägitakse (tegelased), kas üksikisikute või gruppidena · Meediafirmade omanikud ja aktsionärid · Regulaatorid ja seadusandjad Aruandekohustuse raamistikku iseoomustavad elemendid: seadus ja regulatsioon; raha/turg; avalik vastutus; professionaalne vastutus (lk 167) 33. Meediaorganisatsiooni mõjutavad tegurid · Poliitika
Tagasiside piiratud Sõnumite valik sõltub paljudest teguritest: majanduslikud, seadusandlikud, tähtajad, eetika, konkurents, uudise väärtus Massikommunikatsiooni eripära Ø Massimeedia kõige olulisem omadus ta peab paljudele kättesaadav olema. Ø Saatjaks alati organisatsioon või tema palgaline liige( ajakirjanik, teadustaja, produtsent jne). Ø Piiratud ja kontrollitud ligipääs saatja vahenditele. Ø Juurdepääsu meediakanlile võivad saada või osta ka teised ühiskonnad ( reklaamiandjad, poliitikud jne). Ø Vastuvõja on saatja seisukohast tihti mingite ühiste tunnustega grupp või kollektiiv. Ø Massiauditoorium moodustab üksnes momendiks tänu enam- vähem üheaegsele kontaktile kauge allikaga ja tal pole muud eksisteerimisvormi kui märkmed meediauurimise andmebaasides ja meediatööstuse raamatupidamises 84. Milline on uute kommunikatsioonitehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile? Kiirus, maht, visuaalsus
Uudis võiks olla hariv. Harib see, mis ühiskonnas toimub. Ent olulisim on siiski selle edastamisviis. 7 Meedias domineerivad olulised pseudokriteeriumid on raha ja võim. Ajalehte võivad sattuda vähemolulised uudised omanike survel, reklaamiandjate survel, allikate survel (Aava: 159-160). Tahetakse propageerida oma vaateid. Inimesed, kellel on kõrge positsioon, peavad oluliseks, et neist kirjutatakse prestiizikates allikates. Suured reklaamiandjad mõjutavad lehe sisu. Raha võimaldab oma firmat tutvustada ja ajalehed saavad sellest ainult kasu, kui suurfirmad neisse investeerivad. Seetõttu võivad lehes ilmumata jääda need uudised, millel on uudisväärtus. Kuid ikkagi valitakse teemad, mis ajalehe läbimüüki suurendavad. Kahjuks kaotab ajaleht kiiresti huvi olulise sündmuse vastu, kui see on keeruline ja nõuab süvenemist. Ajaleheloojad teavad ka, et kui lugu tundub tavalugeja jaoks segane olevat,
annaabi.ee 
