kik aatomid pavad saavutada tidetud vliskihti. a- elektronideloovutamine-positiivne katioon b-elektronide liitmine- negatiivne anioon. histe e paaride moodustamine-kovolantneside keemilise sidemeid toimub: a) histeelktronpaaride loomine, b) ioonide teke. * keemiline side tekkeks energia vabaneb ST: aatomid lhevad le psivamasse olekusse. * keemiline side lhkumiseks kulub energiat. a+b(100kJ)=c+d(80kJ) *H = 80-100= -20kJ,eraldus 20 kJ a+b(100kJ)=c+d(160kJ) *H = 160-100= 60kJ, hinemis rekatsioonid on vadvalt eksotermilised,sidemete loomine ja lagunemine on endotermilised. * kovalantne side- aatomeid seob hine elektronpaar:-osalevad ainult vliskihi elektronid,mis on paardumata. 1) ksikside sama liiki aatomite vahel. H+H=(HH),H:H......H+Cl=H:CL-igalpool mber :...... H+O+H= HOH : 2)kordsed sidemed :N:+N: N=N,N2..... kov sideme polaarsus kov,mittepolaarne side? H-H,O=O, N(3x-)N vrdsed elektronkihid polaarne kovalntne side H Cl elektrinegatiivsus: vasakult paremale ja alt les.. F(4,0)
dehüdrogenaasi poolt. Transaminaaside tulemusel muutuvad aminohapped ketohapeteks. Sellistes reaktsioonides osaleb kofaktorina PLP. glutamaadi dehüdrogenaasi reaktsioon mõlemal juhul vabaneb üks lämmastikammoodium. (tähtis ka seriini ja treoniini dehüdrataasid – aga ei pea teadma) ketoglutaraat – tsitraaditsükli 3nda reakts tulemus lipiidide oksüdatsioon NADH, NADHP, FADH2, tiamiinpürofosfaat, püridoksaalfosfaat (radade rekatsioonid, substraadid, ensüümid on tähtsad) NADH dehüdrogenaas (kompleks I) Katalüüsitav protsess: NADH+5H+(M)+UQ -> NAD++UQH2+4H+(IMS) Suktsinaadi dehüdrogenaas ( kompleks II) Katalüüsiv reaktsioon: Suktsinaat+UQ -> fumaraat UQH2
Nt hemoglobiin , hoiab koos raua ioon. DENATURATSIOON-valgu kõrgemat(II, III, IV) järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. Kõrge temperatuur, happeline keskkond, mehhaaniline tegur. RENATURATSIOON valgu kõrgemat(II, III, IV)järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördeprotsess. VALKUDE ÜLESANDED 1.Ensümaatiline ül. (u. 10%valkudest). ENSÜÜMID e. biokatalüsaatorid -> kõik keemilised rekatsioonid rakus. Iga reaktsioonil oma ensüüm, sest ensüüm ja lähteaine peavad ruumiliselt sobima. ENSÜÜMIDE ÜL: 1.panevad väheaktiivsed orgaanilised ühendid regeerima tavalistel tingimustel. NT: glc+O2CO2+H2O 2.Kiirendavad reaktsioone. NT : tärklisamülaasglc 3.aeglustavad reaktsioone. NT: 2H2+O22H2O , nn paukgaasi reaktsioon Valkude jätk: 2. ehituslik ül. (u 90%) nt: keratiin-juuksed, küüned, suled Kollageen kõhred, kõõlused, luud. Dentiin-hammastes 3.Kaitse ül
seemnerakk peab läbistama munaraku kattekihid(selleks toodab ta lagundavaid ensüüme), munaraku pind muutub pärast seda teistele spermidele läbimatuks. Raseduse katkemise põhjused. Iseeneslik: vead loote geenides, põletikud, nakkushaigused, kasvajad, ema hormonaalsed häired, emaka arengu anomaaliad, äratõuke rekatsioonid. Esilekutsutud: rasedus on ohtlik naise elule/tervisele, rasestumine on toimunud vägivaldselt, lootel on tuvastatud raske väärareng, last ei saa sünnitada sotsiaalsetel/majanduslikel põhjustel. 6. Oska tuua näiteid loote arengut soodustavate ja kahjustavate tegurite kohta. Loote tervisliku seisundi kontrollimise meetodid, mida nendega kontrollitakse? (õp lk 64-69)
elektrolüütide lahustumisel vees. Dissotsiatsioon põhjustab hüdraatumine- vee molekulide seostumine ioonidega. Ioonvõrrand- ioonidena kirjutatakse tugevad hästi lahustuvad elektrolüüdid.1)tugevad happed. 2)tugevad alused, 3) lahustuvad soolad. Molekulaarselt kirjutatakse :1)nõrgad happed, 2) nõrgad alused, 3) praktiliselt lahustumatud soolad, 4) H20, oksiidid, lihtained, gaasid. Neutralisatsioonireaktsioonid- on happe ja aluse vahelised rekatsioonid, mille saaduseks on sool ja vesi. Soolade hüdrolüüs- on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Aluseline keskkond- pH>7 = tugev alus + nõrk hape happeline keskkond- pH<7 = nõrk alus + tugev hape neutraalne keskkond- pH=7 = tugev alus + tugev hape redoksreaktsioonid- on reaktsioonid, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. Alati korraga redutseerumine ja oksüdeerumine. Oksüdeerumine = elektronide loovutamise protsess. (o
=C/Cs HÜDROLÜÜSI KONSTANDIKS nim hüdrolüüsi reaktsiooni tasakaalu konstanti: Soolade hüdrolüüsi kasut. vee puhastamisel, taimsete materjalide, nt. puit, õled hüdrolüüsil hapete vesilahusega lahustatakse polüsahhaariidid monosahhariidideks, mis on etanooli, glükoosi ja soodapärmi lähteaineteks. Biokeemilisel hüdrolüüsil on tähtis koht elusorganismide elutegevuses. 7. Redoksreaktsioonid. Elektrokeemia redoksreaktsioonid on rekatsioonid, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. A) Zn+H2SO4= ZnSO2+H2 -> tsingi reageerimisel väävelhappega annab tsink ära 2 elektroni ja tema oksüdatsiooniaste muutub 2ks. B) 2KI+Cl=Kcl+I2 -> I-2 e-= I0; Cl0 + e-=Cl 1 protsessi, mille vältel aone loovutab elektrone nim OKSÜDATSIOONIKS. Elektroni sidumist nim REDUKTSIOONIKS. Reaktsioone, millega kaasneb elektronide üleminek ntm REDOKSREAKTSIOONIDEKS. Redoksreaktsioonidel on suur tähtsus looduses ja tehnikas. NT
annaabi.ee 
