edasi, Jaak lahkub, Maie ja Ants arutavad pererahva asju, Ants kadestab popsi. Ants tormab minema, väravale ilmunud Eltsu (Tiia Kriisa) peaaegu pikali ajades, Elts sülitab ehmatuse pärast. Majast tuleb välja Maret, Elts hakkab meelitades peretütrega rääkima, kosja sobitama Elts kaob aeda, väravast tulevad Mimm, Seeliohw Jaak Hein) ja Silvia (Merike Tatsi), Maret pühib luuaga ukseesist väravale ilmub reisivalmis Ants, piits peos, aidast väljub kirikuriides Maie, Silvia kaupleb end nendega kaasa õuele jäävad Seeliohw ja Maret, istuvad kõrvuti pingile vestlema, Seeliohw püüab kosjajuttu veeretada Seeliohw tormab väravast välja, aiast tulevad Juhan (Elmar Trink) ja Elts, komps käes, Maret istub pingil Maret ärritunud Eltsu kosjasobitamisest, Juhan silub ema juttu Maret kaob majja, Juhan hüüab talle järele, väravale ilmub Jaak, piip suus, jutt popsiseadusest.
Möödub umbes kuu aega, Gurovi mälus kattus Anna uduga ning nägi teda vahest ka unes. Möödus üle kuu, aga tema mälusoli kõik nii selge nagu a oleks kohtunud Annaga eile. Ja mälestused elavnesid üha enam. Anna ei ilmunud talle mitte unes, vaid käis kõikjal tema järel nagu vari ja jälgis teda. Gurov tahtis väga oma mälestusi kellegagi jagada ning ükskord ta mainis oma partnerile (kroonuametnikule), et ta kohtus Jaltas ühe vapustava naisega. Detsembris seadis Guro end reisivalmis ja naisele ütles, et sõidab Peterburgi. Tegelikult sõitis S-I. Tal oli kange tahtmine näha Annat. Ta saabus S-I hommikul ja võttis endale võõrastemajas parima numbritoa. Ta läks Anna maja juurde loote Annat näha, kuid ei näinud. Talle meenus, et esimest korda etendatakse "Geisat" ning ta sõitis teatrisse. Teater oli rahvast täis. Saalis istus ka Anna. Kui Gorv teda vaatas, tõmbus ta süda kokku. Anna ei tulnud siia üksinda- koos oma mehega
Seetõttu ta ka oma peigmehest ilma jäi. Oli õues lasknud tal hüppenööriga hüpata ning mehel oli sellest kopp ette saanud ning naise maha jätnud. Räägivad jälle võimalikest kohtadest kuhu kolida. Naine kaalub ka enesetappu aga mees on raudkindel, et tema end ära ei tapa. Tahab veel elu nautida! Jean palub naisel üksi ära minna. Naine on nõus lahkuma ga ainult koos Jeaniga. Jean käsib naisel end riidesse panna ning reisivalmis seada. Võtab preili käe ja saadab ta välja. Jean üksi; ohkab kergendatult; istub laua taha; võtab märkmiku ja pliiatsi; arvutab vahetevahel valjusti; miimika, kuni siseneb Kristin, kirikurõivad seljas, manisk ja valge kaelaside käes. Kristin on pahane seda segadust nähes. Talurahvas oli öösel nende pool ju pidu pannu.d Jean oli lubanud koos Kristiniga kirikusse minna, nii et minek. Kristin näem kahte joogiklaasi. Uurib, et kas ta oli koos Juliega joonud
kiindumust üles näidanud. Hamlet tunneb, et selline käitumine ei või tuua head. Hamlet kohtab Horatiot. Ka Horatio imestab, et matustele nii kiiresti pulmad järgnesid. Räägivad Hamleti isa vaimu ilmumisest. Hamlet usutleb, milline isa tundus. Horatio arvates oli vaim pigem kurb kui vihane. Hamlet lubab öösel vahti tulla, lootes, et isa taas ilmub ja temaga kõneleb. Ka palub ta Horatiol ja ustavatel vahimeestel asjast vaikida. III stseen: Poloniuse poeg Laertes seab end reisivalmis ja hoiatab õde Opheliat, et see noore Hamleti armuavaldusi liig tõsiselt ei võtaks ja oma au ning väärikust hästi hoiaks. Hamlet on ju prints ja peab naise valima kõrgemast soost neidude hulgast. Polonius annab Laertesele kaasa isalikud õpetussõnad ole mõistlik sõnades, tegudes ja sõprade valikul, hoidutülist, kuid kui muidu ei saa, ole kardetav vastane; kuula nõuandeid, ela kukru järgi, ära ole alp, ära anna ega võta laenu ja ole ustav endale - ja jätab hüvasti.
Hamlet kohtab Horatiot. Ka Horatio imestab, et matustele nii kiiresti pulmad järgnesid. Räägivad Hamleti isa vaimu ilmumisest. Hamlet usutleb, milline isa tundus. Horatio arvates oli vaim pigem kurb kui vihane. Hamlet lubab öösel vahti tulla, lootes, et isa taas ilmub ja temaga kõneleb. Ka palub ta Horatiol ja ustavatel vahimeestel asjast vaikida. (lk 16-17) III stseen Mida said tead H ja O suhtest? Mida asjaosalised ise arvavad? Mida teised? Poloniuse poeg Laertes seab end reisivalmis ja hoiatab õde Opheliat, et see noore Hamleti armuavaldusi liig tõsiselt ei võtaks ja oma au ning väärikust hästi hoiaks. Hamlet on ju prints ja peab naise valima kõrgemast soost neidude hulgast. (lk 20) Polonius usutleb Opheliat Hamleti suhtes. Ophelia tunnistab, et Hamlet näib taotlevat tema armastust ausal moel. Isa hoiatab, et teab neidude võrgutamise nõkse omast käest ja keelitab noormehe vandeid mitte uskuma.Et asi kindel oleks, keelab Polonius tütrel Hamletiga suhtlemise
kiire, ja kõik teised ütlesid sedasama. Nad soovisid, et ta vöiks kauemaks jääda; ütlesid aga, nad saavat aru, et see on võimatu Ta ütles et nad Williamiga muidugi viivad tütarlapsed koju kaasa; see meeldis ka kõigile, sest sus poleks tütarlastel mingit muret ja nad elaksid omaste seas. See meeldis ka tütarlastele; erutas neid nn et neil enam meeleski polnud, et neil maailmas muret oli olnud. Nad ütlesid kuningale, et müügu aga kõik maha nii ruttu kui saab; nemad olevat reisivalmis. Vaesed tüdrukud olid nii rõõmsad ja õnnelikud, et mu süda valutas, nähes kuidas neid narriti ja neile valetab Ma ei näainud aga ühtki soodsat võimalust, kuidas sekka luua ja asjalugu muuta. Noh, kuningas laskis tõesti maja, neegrid ja kogu varanduse üles kirjutada ning oksjoni välja kuulutada; see pidi toimuma kaks päeva pärast matuseid. Soovi korral võis igaüks ka enne midagi osta. Nii tabas matustele järgnenud päeval parast lõuna tütarlapsi esimene hoop. Tuli paar