kuid muudel reisidel vähenesid 6%. Absoluutarvudes kasvasid kõige rohkem ööbimised puhkusereisidel, mis moodustavad 2/3 kõigist välisturistide ööbimistest. Kasvu jätkumine 2012. aastal tähendas juba kolmandat aastat järjest sissetulevas turismis uut rekordtulemust. Nii 2010. kui ka 2011.a. kasvasid välisturistide ööbimised Eesti majutusettevõtetes eelneva aastaga võrreldes 17%. 2011.a. oli välisturistide nõudluse kasv seotud üldise majandusolukorra paranemise ja reisimisaktiivsuse kasvuga maailmas, paljude uute lennuliinide avamisega Tallinna lennujaamast, avaliku ja erasektori aktiivse turunduse, uute ajaveetmisvõimaluste ja vaatamisväärsuste avamise ning Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna ürituste ja täiendavate meediakajastustega. 2012. a. ööbis Eesti majutusettevõtetes 1,87 miljonit välisturisti. Nende arv kasvas 65 600 võrra ehk 3,6% võrreldes 2011.a. Nende poolt veedetud ööde arv oli 3,82 miljonit (kasv 2%). KASUTATUD KIRJANDUS
EUROOPAS JA EESTIS Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) prognoosi kohaselt kasvab ööbimisega välisreiside arv kogu maailmas 763 miljonilt 2004. aastal 1,006 miljardini 2010. aastaks ja 1,561 miljardini aastaks 2020. Euroopa riikidesse tehtud reiside arv kasvab 415 miljonilt 2004. aastal 527 miljonini 2010. aastal ja 717 miljonini 2020. aastal. Välisreiside kasvule aitab kaasa uute sihtkohtade avanemine ja väljaarendamine teistes maailma regioonides ning Aasia riikide elanike reisimisaktiivsuse kasv regioonisiseselt. [3] Maailma Turismiorganisatsiooni prognoosi kohaselt kasvab aastani 2020 Kesk- ja Ida- Euroopa riikidesse tehtavate reiside arv kiiremini kui reisimine teistesse Euroopa piirkondadesse (perioodil 19952020 kasvab reiside arv Euroopa riikidesse keskmiselt 3,1% aastas, Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse aga 4,6% aastas). Seega kasvab reiside arv Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse kokku 77 miljonilt 2004. aastal 223 miljonini 2020.aastal, mis
Ameerikasse vähenes 2%, kuid reisimine muudesse maailma piirkondadesse kasvas koguni 7%. Reisimist mõjutanud tegurite hulgas toovad analüütikud esile lennureisijate maksu tõstmist, karmistunud turvanõudeid Suurbritannia lennujaamades ja tarbijate tüdimust odavlendudega tehtavatest lühireisidest (segment, mis paaril viimasel aastal kiiresti kasvas). · Turismi kasv Euroopas tulenes suures osas keskmise osatähtsusega turismiturgude elanike reisimisaktiivsuse kasvust. Kõige suuremat mõju avaldas Venemaa elanike välisreiside kasv 16% (mis tähendab ligi 2,6 miljonit lisandunud välisreisi). Märkimisväärselt kasvas ka Hispaania (+15%), Poola (+14%), Itaalia (+6%), Tsehhi (+11%), Norra (+7%) ja Rootsi (+6%) elanike välisreiside arv. · ,,Uute" atraktiivsete sihtkohtade esiletõus (kuigi nende turuosa on endiselt üsna väike). Uute sihtkohtadena on reisijate tähelepanu pälvinud Rumeenia ja Bulgaaria (mis liitusid 2007.a
aasta tasemele, reisimine Põhja Ameerikasse vähenes 2%, kuid reisimine muudesse maailma piirkondadesse kasvas koguni 7%. Reisimist mõjutanud tegurite hulgas toovad analüütikud esile lennureisijate maksu tõstmist, karmistunud turvanõudeid Suurbritannia lennujaamades ja tarbijate tüdimust odavlendudega tehtavatest lühireisidest (segment, mis paaril viimasel aastal kiiresti kasvas). Turismi kasv Euroopas tulenes suures osas keskmise osatähtsusega turismiturgude elanike reisimisaktiivsuse kasvust. Kõige suuremat mõju avaldas Venemaa elanike välisreiside kasv 16% (mis tähendab ligi 2,6 miljonit lisandunud välisreisi). 69 Märkimisväärselt kasvas ka Hispaania (+15%), Poola (+14%), Itaalia (+6%), Tsehhi (+11%), Norra (+7%) ja Rootsi (+6%) elanike välisreiside arv. ,,Uute" atraktiivsete sihtkohtade esiletõus (kuigi nende turuosa on endiselt üsna väike). Uute sihtkohtadena on reisijate tähelepanu pälvinud Rumeenia ja Bulgaaria (mis liitusid 2007.a
annaabi.ee 
