detsember 1977 Tallinn) oli eesti lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja teatriteadlane. Panso lõpetas 1941.aastal Tallinna Konservatooriumi Lavakunsti Kooli ja 1955 Moskvas Teatriinstituudi. Rajas Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedrit, mida ta juhatas surmani. 1941-1950 töötas Panso Draamateatris näitlejana ja hiljem lavastajana. 1965. aastast Noorsooteatri ja 1970. aastast Draamateatri peanäitejuhina. Voldemar mängis ka filmides. Ta on avaldanud huvitavaid reisilugusid, vesteid ja dramatiseeringuid. Teosed Dramatiseeringud: "Inimene ja jumal" ja "Inimene ja inimene" A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" põhjal, Oskar Lutsu "Kevade", Maksim Gorki "Ema,,, "Põrgupõhja uus Vanapagan: kolmeteistkümnes pildis,, Reisikirjad: "Laevaga Leningradist Odessasse, ehk, Miks otse minna kui ringi saab,, 1957, "Maailm arlekiini kuues,, 1973 Ja veel palju muud Mälestused Pansost Aastast 1978 antakse Voldemar Panso sünniaastapäeval välja Voldemar Panso nimeline preemia.
1982). R. juttudes "Helikopter ja tuuleveski" (1965), "Huviline filmikaamera" (1969), "Väike autoraamat" (1974) jt. tegutsevad personifitseeritud masinad. R. lasteluulele ("Kalakari salakaril", 1974; "Käbi käbi-häbi", 1977; "Padakonna vada", 1985; "Kilul on vilu", 1987) on omane leidlik mängulisus ja lapse keeletaju virgutav koomiline sõnalooming. Tähelepanu võitis urbanistlikku elulaadi arhailise loodusliku elutundega vastandav novell "Puujumal" (1971). R. on avaldanud veel reisilugusid Karjalast ja Lapimaalt "Rein karuradadel" (koos A. Pervikuga, 1962), "Põdrasõit" (1965), eesti folkloori ja vanema kirj. ainete töötlusi lastele "Kaval-Ants ja Vanapagan" (1958), "Suur-Tõll" (1959), "Kalevipoeg" (1961, proosaümberjutustus) ja "Kilplased" (1961). Ta on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid: "Ninatark muna" (lav. 1968), "Pusapratipundara printsi kingitus" (lav. 1985) jt., mängufilmi- ja animafü-mide stsenaariume. R. teoseid on (1991. a,
õhkkonda („Tuli pimendatud linnas” 1967, „Lugu lendavate taldrikutega” 1969 jt). Muinasjutud, lühipalad ja luuletused paistavad silma vaimukuse, kujundileidlikkuse ja sõnaosavusega („Peep ja sõnad” 1967, „Karu maja” 1972, „Kalakari salakaril” 1974, „Ninatark muna” 1980 jt), väikelastelood seevastu südamliku lihtsusega („Sipsik”, „Triin ja päike” 1971 jt). Eno Raud on teinud ka rahvaluuletöötlusi lastele („Kalevipoeg” 1961 jt) , kirjutanud reisilugusid („Rein karuradadel” 1962, „Põdrasõit” 1965), lastenäidendeid, filmistsenaariume („Tuli öös”, „Naksitrallid” jt) ning koostanud ülipopulaarsed lastekirjanduse kogumikud „Kirju-Mirju” (I-II 1969-1974). Eno Raua lasteraamatuid on kahel korral auhinnatud lastekirjanduse aastapreemiaga. „Jälle need naksitrallid” I-II sai 1986. aastal Nõukogude Eesti preemia. 1974. aastal kanti Eno Raud nimi IBBY aunimekirja („Naksitrallid” I)
"Päevaraamatud 1946–1956", II (2007) Panso lavastused olid fantaasiarikkad ja uudsed Juhan Smuuli "Lea„ "Kihnu Jõnn„ Frederic Loewe' "Minu veetlev leedi" silmapaistvaid lavastusi oma dramatiseeringuist "Inimene ja jumal" ning "Inimene ja inimene" A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" põhjal Oskar Lutsu "Kevade„ Maksim Gorki "Ema„ Aleksis Kivi "Täna mängime "Seitset venda"" On avaldanud: huvitavaid reisilugusid humoorikaid vesteid inimestesse süveneva paeluva portreeraamatu "Portreed minus ja minu ümber„ teatrialase teose "Töö ja talent näitleja loomingus" V.Panso tsitaadid: Parem kirkalt elus läbi põleda kui keskpäraselt end elust läbi vedada. Kuidas me linnades üksteisest mööda elame, kaugeks ja üksikuks kipume jääma, kuigi oleme litsutud ühte trammivagunisse või ühte kaubamajasse.
koju, kus see sirgus suureks. Kalevipoeg ujus edasi Soome, et päästa oma ema varga käest. Ta maksis tuuslarile kätte. Sai teada ema tegeliku saatuse. Soome sepa käest ostis Kalevipoeg suure ja ilusa mõõga. Nüüd tehti liigud, mis kestsid seitse päeva. Purjus peaga räägiti igasuguseid jutte ja mingi tülli. Kalevipoeg võttis tuuslari paadi ja sõudis tagasi koju. Tee peal kuulis ta ka saarepiiga imeilusat laulu. Koju jõudes rääkisid kõik kolm venda oma reisilugusid. Õhtul läks noorem poeg üksi isa hauale. Kalevi pojad pidid otsustama, kes saab kuningaks. Kivi kaugemale heitnu pidigi saama. Kalevipoeg võitis ja hakkas valitsema. Ta hakkas kohe hobusega maad kündma kuni mõlemad väsinud olid. Hobusele tormasid Kalevipoja uinaku ajal hundid kallale ning hobune suri. Kalevipoeg hukkas kõik hobuse tapnud hundid. Ta tapatöö katkestas sõnumitooja koos sõjasõnumitega
Kalevipoeg kutsus epa Virusse tasu järgi kuid purjutades raius ta sepa pojal pea maha. Sepp sõnus mõõka ja Kalevipoeg läks mäekünkale magama. Kui ta ärkas läks ta kodu poole. Üle mere sõitis ta seekord paadiga. Jällegi keskööl jõudis ta saare juurde, kus ta sõitis otse edasi. Viru randa jõudes astus ta kodu poole. Irumäel sai ta aru, kuidas ta emast ilma jäi. Järgmine õhtu, kui ta oli koju jõudnud, istusid Kalevi pojad koos ja pajatasid oma reisilugusid. Vanem vend ütles lõpuks, et nüüd peab üks neist kuningaks saama. Nad otsustasid liisku heita. Läksidki järve äärde kive loopima. Kes kõige kaugemale sai oli kuningas. Kõige kaugemale viskas Kalevipoeg ja saigi kuningaks. Teised vennad läksid võõrsile õnne otsima. Järgmine päev pidid Kalevipoeg, Alevipoeg ja Kannupoiss kahe pahareti poja tüli lahendama, milleks oli soo kaheks jaotamine. Sellele hakkas vastu vetevaim, mille peale tegi
endale teha. Kalevipoeg kutsus epa Virusse tasu järgi kuid purjutades raius ta sepa pojal pea maha. Sepp sõnus mõõka ja Kalevipoeg läks mäekünkale magama. Kui ta ärkas läks ta kodu poole. Üle mere sõitis ta seekord paadiga. Jällegi keskööl jõudis ta saare juurde, kus ta sõitis otse edasi. Viru randa jõudes astus ta kodu poole. Irumäel sai ta aru, kuidas ta emast ilma jäi. Järgmine õhtu, kui ta oli koju jõudnud, istusid Kalevi pojad koos ja pajatasid oma reisilugusid. Vanem vend ütles lõpuks, et nüüd peab üks neist kuningaks saama. Nad otsustasid liisku heita. Läksidki järve äärde kive loopima. Kes kõige kaugemale sai oli kuningas. Kõige kaugemale viskas Kalevipoeg ja saigi kuningaks. Teised vennad läksid võõrsile õnne otsima. Järgmine päev pidid Kalevipoeg, Alevipoeg ja Kannupoiss kahe pahareti poja tüli lahendama, milleks oli soo kaheks jaotamine. Sellele hakkas vastu vetevaim, mille peale tegi Alevipoeg pakkumise, et kui
lasknud endale teha. Kalevipoeg kutsus epa Virusse tasu järgi kuid purjutades raius ta sepa pojal pea maha. Sepp sõnus mõõka ja Kalevipoeg läks mäekünkale magama. Kui ta ärkas läks ta kodu poole. Üle mere sõitis ta seekord paadiga. Jällegi keskööl jõudis ta saare juurde, kus ta sõitis otse edasi. Viru randa jõudes astus ta kodu poole. Irumäel sai ta aru, kuidas ta emast ilma jäi. Järgmine õhtu, kui ta oli koju jõudnud, istusid Kalevi pojad koos ja pajatasid oma reisilugusid. Vanem vend ütles lõpuks, et nüüd peab üks neist kuningaks saama. Nad otsustasid liisku heita. Läksidki järve äärde kive loopima. Kes kõige kaugemale sai oli kuningas. Kõige kaugemale viskas Kalevipoeg ja saigi kuningaks. Teised vennad läksid võõrsile õnne otsima. Järgmine päev pidid Kalevipoeg, Alevipoeg ja Kannupoiss kahe pahareti poja tüli lahendama, milleks oli soo kaheks jaotamine. Sellele hakkas vastu vetevaim, mille peale tegi Alevipoeg
rüvetamise ja süütu vere valamise pärast. Ta ütleb: Oh sa vilets veljekene! Pikk on sinu võlapõli. Kalevipoeg kahetseb küll, aga tehtut enam parandada võimalik ei ole. Kodumaale jõudnud, astub ta Iru mäe harjale. Seal kuuleb ta ema varju laulu: laulus meenutatakse talle tema kahekordset verevõlga: sepa poega ja saare piigat. Ema pistab rinna suhu, aga meelt ei pista pähe! Ema hoiatab poega mõõga eest: veri ihkab vere palka! Kodus pajatavad vennad oma reisilugusid. Vanem vend rändas mööda ilma, kohtas teel tinast, vasest ja hõbedast neidusid, kes ei saanud suudki maigutada, alles kulne neiu ütles, et ema jälgi tuleb küsida lihase neiu käest. Leidiski neiu, kes teda kosilaseks kutsus, aga ema jälgedele juhatust anda ei osanud. Vanem vend ei ole aga kosjaskäija, tema otsib ema jägi. Kaskmine vend otsist vastust sauna eidelt-taadilt, hundipojalt, karult ja käolt. Kägugi soovitab küsida neidudelt
Kalevipoeg kutsus epa Virusse tasu järgi kuid purjutades raius ta sepa pojal pea maha. Sepp sõnus mõõka ja Kalevipoeg läks mäekünkale magama. Kui ta ärkas läks ta kodu poole. Üle mere sõitis ta seekord paadiga. Jällegi keskööl jõudis ta saare juurde, kus ta sõitis otse edasi. Viru randa jõudes astus ta kodu poole. Irumäel sai ta aru, kuidas ta emast ilma jäi. Järgmine õhtu, kui ta oli koju jõudnud, istusid Kalevi pojad koos ja pajatasid oma reisilugusid. Vanem vend ütles lõpuks, et nüüd peab üks neist kuningaks saama. Nad otsustasid liisku heita. Läksidki järve äärde kive loopima. Kes kõige kaugemale sai oli kuningas. Kõige kaugemale viskas Kalevipoeg ja saigi kuningaks. Teised vennad läksid võõrsile õnne otsima. Järgmine päev pidid Kalevipoeg, Alevipoeg ja Kannupoiss kahe pahareti poja tüli lahendama, milleks oli soo kaheks jaotamine. Sellele hakkas vastu vetevaim, mille peale tegi
annaabi.ee 
