Reisimine talvel on järjest rohkem populaarsust koguv hooaeg. Talvel eelistatakse suusatada, uisutada, kelgutada, sõita lumelauda kui ka käia erinevatel talvefestivalidel. Näiteks Hiinas toimunud talvefestivalil käis kohal üle miljoni külastaja. Kuna 2018 aasta jaanuari populaarseimaks otsingusõna oli seotud üksinda reisimisega, siis saab järeldada, et üksinda reisimine on muutumas väga populaarseks. Üksinda reisimise juures on palju plusse. Näiteks ei pea reisikaaslase pärast muretsema ega kellegi järgi ootama. Saab teha seda, mida hing parasjagu ihaldab. Üksinda reisimine võib olla kohati väga kallis, kuna see on nii uus asi, siis ei ole veel üksikreisijate peale nii väga mõeldud. Hetkel võetakse paljudes kohtades lisatasu, kui soovitakse ööbida üksi. Vähestes majutusettevõtetes on olemas üksiktoa võimalus. Samuti võib mõnele üksinda reisimine tunduda hirmus, sest juhul, kui midagi juhtub, ei ole lähedasi kõrval.
Seal õppis ta ühe aasta näitejuhtimist. Hiljem viis tee teda Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakateedrisse õppima. Sinna sattus Tätte tänu sellele, et ka paljud teised kursusekaaslased läksid katsetele. Kui ta juba lavakas õppis, tekkis temas ka reaalne soov näitlejaks saada, samuti soovis Tätte siis esmakordselt kuulsaks saada. Ta kinkis ühele oma heale sõbrale endast väikse pildi, mille taha ta kirjutas ,, Siin näed sa mind viimast korda, kui ma pole kuulus". Ka oma reisikaaslase, laulupartneri ning kolleegi Marko Matverega kohtus Jaan esmaskordselt lavakas. See oli katsetel, kui nad sattusid ühte gruppi ning pidid koos etendama näitemängu. Lavaka lõpetas Jaan 1990. Aastal. Jaan Tätte on abielus Margit Tättega. Nad on üles kasvatanud kaks poega, Jaani ning Kunteri. Sellest aastast kasvab nende peres ka üks lapselaps. Kuulus laulja, näitleja ja kirjanik on väga positiivne ning naudib oma elu täiel rinnal. Tätte on
eluõiguse võitmiseks kulus mitu sajandit. Veel 17. sajandil mängiti Liivimaal malet mitmesuguste reeglte järgi. Hiljemalt 16. sajandi esimesel poolel oli male tuntud linnakodanike kõrgkihi, kaupmeeste, samuti käsitööliste hulgas. 1513 on maleharrastus fikseeritud Tallinna Suurgildi kodukorras koos täringu- ja muude mängudega. Mängureeglite arenguloos on suur tähtsus diplomaat Adam Oleariuse ülestähendusel 1635. aastast. Koos reisikaaslase, luuletaja Paul Flemingiga, leidis Olearius Tallinnas, Tartus ja Narvas arvukalt maletajaid, nende hulgas ka naisi. Sama sajandi teisest poolest on pärit Heinrich Gösekeni sõnaraamat, milles on alamsaksa keele abil loodud eestikeelseid vasteid mitmetele maleterminitele: kachti meng (alamsaksa Schachspiel), kachti meng kivvi/prick (Schachtstein), allaspitte hajama (Schachmat machen), woitama (gewinnen). Meng (mäng) ja woitama (võitma) on vanad läänemeresoome sõnad
«Ah, ma olen vist oma kümme korda Chantillyst läbi sõitnud, ja kümnest korrast olen ma vähemalt kolm või neli korda teie juures peatunud. Oodake, nii kümme-kaks-teist päeva tagasi olin ma alles siin. Ma saatsin oma sõpru musketäre. Tõenduseks võin teile öelda, et üks neist sattus vaidlusse ühe tundmatuga, kes temaga riidu noris.» «Jah, tõepoolest, mul on see selgesti meeles,» ütles peremees. «Kas Teie Heldus ei räägi mulle härra Porthosest?» «Nii on tõesti mu reisikaaslase nimi. Mu jumal küll, kallis peremees, ütelge, ega temaga ei ole õnnetus juhtunud?» «Teie Heldus oleks pidanud ju märkama, et ta ei saanud oma teekonda jätkata.» «Ta lubas meile tõepoolest järele sõita, aga meie ei näinud teda enam.» «Ta osutas meile seda au, et jäi siia.» «Kuidas? Ta osutas teile seda au ja jäi siia?» «Jah, härra, siia võõrastemajja. Me oleme isegi väga mures selle pärast.» «Mispärast?» «Teatavate kulutuste pärast, mis ta on teinud.»
annaabi.ee 
