kasutamissfäär. 1.) Torutranspordi peamine kasutusala on gaas, nafta ja naftasaadused. 2.) Praegu ca 60 % toodetud naftast lähetatakse magistraaltorujuhtmete kaudu. 1220 mm läbimõõduga naftajuhtme läbilaskevõime on 65 mln. tonni aastas. 3.) Torutransport leiab kasutamist veel kivisöe, liiva ja killustiku transportimisel (koos veega). 63. Õhutranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär. 1.) Õhutransport on spetsialiseerunud reisijateveole (96%). Kauba- ja postiveo osakaal on 3% ja 1%. 2.) Kaubaveol domineerivad hinnalisemad väikesaadetised. 3.) Kaubalennukite (q=40 t) kasutusala on sõjatehnika ja teedeta piirkonnad (Siber, Kanada, Aafrika, Lõuna-Ameerika). 64. Transporditurg ja selle iseärasused. 1.) Transport on otseselt seotud iga inimese ja ettevõtte elu ja tegevusega ning riigi majandusliku ja poliitilise julgeoleku tagamisega. 2.) Seepärast on transporditurul lisaks veoteenuse müüjale ja ostjale veel kolmas
kasutamissfäär. 1.) Torutranspordi peamine kasutusala on gaas, nafta ja naftasaadused. 2.) Praegu ca 60 % toodetud naftast lähetatakse magistraaltorujuhtmete kaudu. 1220 mm läbimõõduga naftajuhtme läbilaskevõime on 65 mln. tonni aastas. 3.) Torutransport leiab kasutamist veel kivisöe, liiva ja killustiku transportimisel (koos veega). 63. Õhutranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär. 1.) Õhutransport on spetsialiseerunud reisijateveole (96%). Kauba- ja postiveo osakaal on 3% ja 1%. 2.) Kaubaveol domineerivad hinnalisemad väikesaadetised. 3.) Kaubalennukite (q=40 t) kasutusala on sõjatehnika ja teedeta piirkonnad (Siber, Kanada, Aafrika, Lõuna-Ameerika). 64. Transporditurg ja selle iseärasused. 1.) Transport on otseselt seotud iga inimese ja ettevõtte elu ja tegevusega ning riigi majandusliku ja poliitilise julgeoleku tagamisega. 2.) Seepärast on transporditurul lisaks veoteenuse müüjale ja ostjale veel kolmas
Kütusekulu Hoolduskulu Lennupersonali palgad ja kulud Lennujaama tasud Reisijate hilinemistasud Lennuki kapitalikulu on väga nõrgalt seotud lennuki kasutamisega ning seetõttu võetakse need kulud arvesse strateegilisel tasemel. 13 1.3.4. Piirangud Antud uurimustöö keskendub rohkem graafikujärgsele reisijateveole. Ning fookus on pigem suunatud Estonian Air-i rahvusvahelisele reisijateveo teenuse pakkumisele. Lisaks on vajalik märkida, et antud töös vaadeldakse ainult Euroopa siseseid lennu- operatsioone. Kuna kaubaveod moodustavad suhteliselt väikese osa lennureisijate liinivedudest, siis seda siin töös ei käsitleta. Samuti ei vaatle autor antud töös tšarterlende või muid graafikuväliseid lende
kasutatakse reisijate pagasi veoks, osa kaubasaadetiste transportimiseks. Järelikult sõltuvad reisi- lennukiga kauba vedamise võimalus ja maht sellest, kui palju kasutatakse kaubaruumi reisipagasi tarvis. Lennukompaniid, kes on keskendunud reisijateveole, näevad kaubaveos võimalust täita reisijatesalongi all olev kaubaruum ja teenida sellega lisatulu. Kogu kaup, mis reisilennukite kau- baruumidesse ei mahu, antakse vedamiseks koostööpartneritele või alliansside-siseselt muudele irmadele. Lennukompaniid, kes on pühendunud kaubaveole, opereerivad enamasti oma lennuki-
annaabi.ee 
