Induse-Gangese madaliku lääneosas) on savanni ja savannimetsa. Himaalaja mäestikus kasvab 1800-3200 m kõrgusel madalamal heitleheline, kõrgemal okasmets ning 3200-3800 m kõrgusel võsa, sellest kuni lumepiirini on alpiniite. Thari kõrbes kasvab hajusalt torkvõsa, Bengali lahe rannikul on kohati mangroovi. Mitut liiki palme ja bambust kasvab kõikjal nii looduslikult kui ka kultuuris. 8. Transport India riiklik raudteevõrk ühendab kõiki suuremaid linnu. Raudteel veetakse 40% reisijaist ja 65% kaubast. Keskmine rongi kiirus on 50-60 km/h. Mõnel liinil liiguvad ikka veel auruvedurid. Linnadevahelised maanteed on kitsad, halvasti hooldatud ning neil tekib tihti liiklusummikuid. Linnaliikluses on olulisel kohal motorolleri- ja jalgrattariksad. Calcuttas on ikka veel käsiriksasid. Autosid omab umbes 0,7% inimestest. Mussoonide ajal puudub 40% küladest väljapääs. Kuigi India omab vaid 1% maailma transpordivahenditest, juhtub liiklusõnnetusi 8% maailmas
Himaalaja mäestikus kasvab 1800-3200 m kõrgusel madalamal heitleheline, kõrgemal okasmets ning 3200-3800 m kõrgusel võsa, sellest kuni lumepiirini on alpiniite. Thari kõrbes kasvab hajusalt torkvõsa, Bengali lahe rannikul on kohati mangroovi. Mitut liiki palme ja bambust kasvab kõikjal nii looduslikult kui ka kultuuris. (2;14) 10. TRANSPORT 15 India riiklik raudteevõrk ühendab kõiki suuremaid linnu. Raudteel veetakse 40% reisijaist ja 65% kaubast. Keskmine rongi kiirus on 50-60 km/h. Mõnel liinil liiguvad ikka veel auruvedurid. Linnadevahelised maanteed on kitsad, halvasti hooldatud ning neil tekib tihti liiklusummikuid. Linnaliikluses on olulisel kohal motorolleri- ja jalgrattariksad. Calcuttas on ikka veel käsiriksasid. Autosid omab umbes 0,7% inimestest. Mussoonide ajal puudub 40% küladest väljapääs. Kuigi India omab vaid 1% maailma transpordivahenditest, juhtub liiklusõnnetusi 8% maailmas
kõik need kuid ,,Titanicu" vastu. White Star rentis auriku ,,Mackay-Bennett" surnukehade otsimiseks. Laev väljus 17. aprillil 1912 Halifaxi sadamast, laadungiks mitu tonni jääd, kirstud, purjeriie. Balsameerijail ja pastoril seisis ees kurb töö. Laev jõudis 20. aprillil ,,Titanicu" uppumispaika. Enne ,,Mackay-Bennetti" jõudmist sündmuspaika oli ,,Titanicu" hukkumispaigast möödunud Saksa Norddeutscher Lloydi liinilaev ,,Bremen" suurest hulgast meres ulpivatest ja külmunud ,,Titanicu" reisijaist. See vaatepilt tõi paljudel inimestel pisarad silma. 21. aprillil alustas ,,Mackay-Bennett" surnukehade otsingut. Juba esimesel päeval leiti 51 hukkunut, neist 24 maeti merre. Otsingud jätkusid. 30. aprillil muutus lagunevate laipade hais niivõrd talumatuks, et otsustati pöörduda tagasi Halifaxi sadamasse. Selleks ajaks oli leitud 306 laipa. Neist 190 jäid laeva pardale, teised aga maeti merre. Reisijate klassivahega arvestati ka pärast nende surma. Esimese klassi
unusta seda päeva elu lõpuni kui säravalt kaunis hilissuvine päev. Idarannikul laius Suurte tasandike kohal kuni Kaljumägedeni peaaegu pilvitu sinine taevas ning maa läänepoolses osas tõusis tragöödia toimumise ajal alles päike. Mõni tund varem oli koidik löönud ahhetama riigi vastasnurgas, Portlandis mainei osariigs. Sealse lennujaama videokaamera tegi ühe oma paljudest rutiinsetes ülesvõtetest neist reisijaist, kes suundusid pärast turvakontrolli läbimist oma värava poole. See oli esimene neist arvukatest tontlikest pildidokumetidest, mis tol päeval veel varuks olid: kaks noort, silmatorkamatult korrektselt riietatud noormeest, kerged käsipakid kaasas ja piletid käes, suundusid ootel lennuki poole. Mohammed Atta ja Abdulaziz Alomari lendavad Bostonisse, sealt on nad broneerinud endale jätkulennu Californiasse.