kõnelemist, näomuuteid, söömist ja joomist jne. vahtimast ning nende üle emalt ikka jälle seletust pärimast." Ema oli see, kes Vildet kasvatas ja õpetas. Isa hoidis lastekasvatusest kõrvale. Ka rändamiskire päris tulevane kirjanik emalt. Vildele sai tema rännukirg saatuslikuks. Saksa kreiskoolist Tallinnas, kus Vilde õppis, visati ta 1882. a. juunis välja. Sellega Vilde ametlik haridustee katkeski. Väljaviskamise põhjuseks oli poisi kange reisihimu. Kaaslastega koos käis ta ennast ühele reisilaevale madruseks pakkumas. Kuhu ta sõita kavatses, pole teada, kuid pole võimatu, et tema unistuste maa oli Ameerika. Ameerikasse Vilde hiljem ka sattus, kuid see maa, millest ta lapsena oli unistanud, ei meeldinud talle karvavõrdki. Vilde kirjanduslik andekus avaldus väga vara. 17-aastaselt kirjutas ta oma esimese jutustuse "Kurjal teel", mis avas talle võimaluse asuda 1883. a. sügisel tööle Tallinnasse ajalehe "Virulane" toimetusse
talitamist, liikumist, kõnelemist, näomuuteid, söömist ja joomist jne. vahtimast ning nende üle emalt ikka jälle seletust pärimast." Ema oli see, kes Vildet kasvatas ja õpetas. Isa hoidis lastekasvatusest kõrvale. Ka rändamiskire päris tulevane kirjanik emalt. Vildele sai tema rännukirg saatuslikuks. Saksa kreiskoolist Tallinnas, kus Vilde õppis, visati ta 1882. a. juunis välja. Sellega Vilde ametlik haridustee katkeski. Väljaviskamise põhjuseks oli poisi kange reisihimu. Kaaslastega koos käis ta ennast ühele reisilaevale madruseks pakkumas. Kuhu ta sõita kavatses, pole teada, kuid pole võimatu, et tema unistuste maa oli Ameerika. Ameerikasse Vilde hiljem ka sattus, kuid see maa, millest ta lapsena oli unistanud, ei meeldinud talle karvavõrdki. Tuglas ütles Vilde kohta, et too olevat paigalpüsimatu turist, kes mööda maailmu rändab, teoste aineid ja tegelaskujusid kogub ja põgusate tähelepanekute põhjal oma töid kirjutab
talitamist, liikumist, kõnelemist, näomuuteid, söömist ja joomist jne. vahtimast ning nende üle emalt ikka jälle seletust pärimast." Ema oli see, kes Vildet kasvatas ja õpetas. Isa hoidis lastekasvatusest kõrvale. Ka rändamiskire päris tulevane kirjanik emalt. Vildele sai tema rännukirg saatuslikuks. Saksa kreiskoolist Tallinnas, kus Vilde õppis, visati ta 1882. a. juunis välja. Sellega Vilde ametlik haridustee katkeski. Väljaviskamise põhjuseks oli poisi kange reisihimu. Kaaslastega koos käis ta ennast ühele reisilaevale madruseks pakkumas. Kuhu ta sõita kavatses, pole teada, kuid pole võimatu, et tema unistuste maa oli Ameerika. Ameerikasse Vilde hiljem ka sattus, kuid see maa, millest ta lapsena oli unistanud, ei meeldinud talle karvavõrdki. Tuglas ütles Vilde kohta, et too olevat paigalpüsimatu turist, kes mööda maailmu rändab, teoste aineid ja tegelaskujusid kogub ja põgusate tähelepanekute põhjal oma töid kirjutab.
aastal kolis pere Tallinna. Siis tuli aeg teadmisi omandada. Alguses läks kõik hästi. Poiss õppis lugemise juba 6 aastaselt selgeks. Ta pandi õppima mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ringi.(4) Proua vaeva tasus ema tööga sukkade kudumise ja seebi keetmisega.(1) Edasi suundus ta Tallinnasse Saksa Kreiskooli, kus Vilde õppis ja sealt visati ta 1882. a. juunis välja. Sellega Vilde ametlik haridustee katkeski. Väljaviskamise põhjuseks oli poisi kange reisihimu. Kaaslastega koos käis ta ennast ühele reisilaevale madruseks pakkumas. Kuhu ta sõita kavatses, pole teada, kuid pole võimatu, et tema unistuste maa oli Ameerika. Ameerikasse Vilde hiljem ka sattus, kuid see maa, millest ta lapsena oli unistanud, ei meeldinud talle karvavõrdki. (3) Peale kooli hakkas Eduard Vilde aega veetma lugemise ja teatris käimise abil. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õppis ta eesti kirjakeele ära
Muugas raha laste koolitamiseks. Eriti püüdnud nad raha kõrvale panna Eedi jaoks, kes kiindunult vabal ajal raamatutesse süvenenud oli. Heites pilku kirjaniku vaimsele kujunemisele, on selge, et noor kirjanik on nii karakterilt kui ka hingeomadustelt täiesti emasse. Isa ei tundunud ta küll nii lähedast iseloomusarnasust, aga talle meeldis siiski ka ise seltsis aega veeta, eriti siis, kui isa jahile läks või hobusega kuhugi kaugemale sõitis, millest kujuneb välja Vilde reisihimu. 1875. aastal, mil Eedi oli kümneaastane, oli ta saksa keele algõpetuses nii kaugele jõudnud, et võis astuda saksa õppekeelega algkooli. Vanemad otsustasid saata Eedi sügisel Tallinnasse ning panna poiss kostile tädimees Jaan Brunbergi (Bornhöhe) perekonda. Sama aasta augustis sõidutas Muuga mõisa kutsar Eduardi koos isaga Rakverre, kust nad kahekesi jätkasid rongiga 6 teekonda Tallinnasse
annaabi.ee 
