Kaali crater Kaali crater's history Nobody truly knows how old is Kaali crater. Many people think it's over 7000 years old some even think that it is over 3500 years old. There are some rumours that Scandinavian god Thor once landed there :D. Ivan Reinwald was the first human to start investigating Kaali. In 1935 Ivan found meteor shards there and knew a meteor landed there. What can you do there At Kaali it's obvious you can see the crater but there are other fun stuff to do there. You can have a nice picnic with friends at there. Visit the nearby resturants and enjoy the nature. Remember that don't go swimming to the crater! Location Kaali crater is located at Saaremaa (20km NW from Kuresaare).
tekkinud karstisüvendiks. Viidati ka võimalusele, et tegemist on hoopis muistse linnusega, kus kaevu ülesandeid täitnud looduslikku järve ümbritses inimese poolt kuhjatud vall. Kraatri meteoriitset päritolu pidas esimesena tõenäoliseks J. Kalkun-Kaljuvee 1922. aastal, mõned aastad hiljem avaldas sama arvamust ka mandrite triivi hüpoteesi looja Alfred Wegener. Kaali kraatrite meteoriitse tekke tõestas mäeinsener Ivan Reinwald 1937. aastal, leides väikekraatritest kolmkümmend rauakildu. Kildude analüüs näitas, et Kaali langenud kosmiline keha esindas kõige levinumat raudmeteoriidi tüüpi - jämedastruktuurilist oktaedriiti, mille Fe ja Ni sisaldus oli vastavalt 91,5 ja 8,3%. Kasutatud kirjandus Internetis: http://www.ut.ee/BGGM/kaali.html http://et.wikipedia.org/wiki/Kaali_kraater http://www.saaremaa.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=92& Itemid=254tourism/vaatamis/kaali.php
a. ka esimese metoriiditüki. Kraater nr.3 jääb eelmisest 250 m ida poole. See on kuivjärvedest kõige paremini säilinud ja ka kõige paremas kohas. Kraatri läbimõõt on 33 m ja sügavus 3,5 m. Suurvee ajal koguneb selle kraatri põhja loik, aga see kaob kiiresti. Kraater nr. 4 paikneb Kaalist Kõljalasse viiva tee põhjapoolses veeres, peakraatrist 300 m idapoole. Tema läbimõõt on kuni 20 m, sügavus 1,25 m. See kraater on praegu kõige kurvemas seisus. 4. kraatris avastas I. Reinwald esmakordselt meteoriidi löögijälgi, mis kinnitas ta usku, et Kaali kraatrid on meteoriitse päritoluga. Kraater nr. 5 asub eelmisest 170 m kaugusel, lõuna pool põllul. Läbimõõt oli algselt 13 m ja sügavus 0,9 m. 5. kraatri uurimise tulemused on aidanud meteoriitikutel ja geofüüsikutel oluliselt selgitada meteoriidi löögi mõju maa pinnakihtidele, siit on kogutud kõige rohkem meteoriidikilde, sealhulgas ka suurim Kaalist leitud kild, mille kaal on ligi 40 g. Kraater nr
järgnenud plahvatusest. Kraater asub Kuressaarest umbes 20 km kirdes. Kraatri läbimõõt on 2 m ja sügavus 12 m ning kraatrit ümbritseb 4...9 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Siseveerul paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti murdunud ja kaldu või püstasendisse paiskunud dolomiidi kihid. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m. Esimesena avaldas arvamuse Kaali järve meteoriidilise päritolu kohta Ivan Reinwald 1928. aastal. Aastal 1935 leidis ta esimesed meteoriidikillud. Kaali järve vanust on korduvalt dateeritud ning saadud erinevaid tulemusi. Üks viimaseid dateeringuid annab järve vanuseks umbes 2400-2800 aastat. Varem on kraatri vanuseks pakutud 3500 ja isegi 7500 aastat. Siiski on viimased analüüsid määranud kraatri vanuseks 700-200 aastat 4 eKr. See dateering sobib paremini kajastustega naaberrahvaste kultuuris, religioonis ja muistendites.
Kaalijärve kui ebatavalise loodusnähtuse teadusliku mõtestamise algperioodil (1827 a. alates) esitati selle tekke kohta erinevaid arvamusi: - vulkaaniline plahvatuslehter või vee, auru, gaasi ja muda äkiline purskumine; - lubjakivilõhedest tingitud karstilangetus või soolakupli sissevarisemine; - muistne linnus, kus kaevu ülesandeid täitnud looduslikku järve ümbritses inimeste poolt kuhjatud vall - ja lõpuks - meteoriidi langemisarm. Reinwald tõestas Kaali kraatrite meteoriitse tekke 1937. aastal, leides väikekraatritest 2 ja 5 kolmkümmend meteoriitraua kildu. Kaali meteoriit esindab kõige levinumat raudmeteoriidi tüüpi - jämedastruktuurilist oktaedriiti, milles on Fe 91,5% ja Ni 8,3%, lisandina veel koobaltit, germaaniumi ja iriidiumi. Meteoriidi lihvitud lõikepinnal on nähtav tüüpiline Widmanstätteni struktuur ja ta sisaldab raudmeteoriitidele omaseid mineraale nagu sreibersiiti, kamasiiti ja taeniiti.
sajandi alguse olukorda võrrelda tänase päevaga, mil Eesti seisab Euroopa Liitu astumise valiku ees. On olukordi, kus asjad ei saa jätkuda vanaviisi ja kus täiesti head lahendust polegi: valida tuleb kahe võimaluse vahel, millest mõlemal omad miinused. 24 Kaali meteoriit Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis (Kuressaarest 20 km kirdes). 1927. aastal uuris Ivan Reinwald, kas Kaalis leidub kipsi. Arvamuse kraatrite meteoriitse päritolu kohta avaldas 1928. aastal. Aastal 1935 leidis ta esimesed meteoriidikillud, ta kasutas selleks magneteid. Üks suuremaid metalli tükke mille Reinwald leidis kaalus vaid 28 grammi. Kaali kraatri vanust on korduvalt dateeritud ja saadud erinevaid tulemusi. Üks viimaseid dateeringuid, mis lähtub iriidiumi sisaldusest ümbritsevate rabade turbas, annab kraatri vanuseks ligikaudu 2400...2800 aastat
nähtav(Kaali). Kõige tuntum ongi Kaali meteoriidikraater. Teadusliku mõtestamise algus oli 1827. a. Teooriaid: vulkaani plahvatuslehter või vee, auru, gaasi, muda äkiline purskumine; lubjakivilõhedest tingitud karstilangatus või soolakupli sissevarisemine; muistne linnus , kus kaevu ülesandeid täitnud looduslikku järve ümbristes inimeste poolt kuhjatud vall. Esimesena pidas meteoriitset päritolu tõenäoliseks Julius Kalkun-Kaljuvee 1922. Aastal. Ivar Reinwald tõestas kraatrite meteoriitse tekke 1937. Aastal. Seda kraatrit on uurinud paljud: Alfred Wegener, Ago Aaloe, vello Lõugas, Tanel Moora, Anto Raukas, Siim Veski. Kärdla kraater Hiiumaal. Vanus umbes 455 miljonit aastat. See avastati alles 70-80-ndatel. On näha, et kraater on tunginud kristaslsesse aluskorda. Kraatritele on üsna tüüpiline ka keskel olev tilk, tila. Tema läbimõõt on umbes 3 km. Kõige uuem meteoriidikraater, mis on avastatud on Neugrundi meteoriidikraarter. See on
annaabi.ee 
