Info edastamine: Eneseabi või psühholoogilise abi/usaldustelefoni kaudu. 3) Perekriis Etapid: · Sokk ja paanika- oleneb, kas puue on nähtav või ei, sünnituse kulust. Võib esineda lapsest eemaldumist. Üksteise süüdistamised. · Kohandumisfaas Aeglane ja valulik protsess, info otsimine, rõõmustab iga väiksemagi saavutuse üle. · Reintegratsiooni faas Toimetulek igapäevaeluga, vajalik tugirühma tööst osavõtt. Pere toetamine: · Abi lapse arengu mõistmiseks · Abi igapäevase koormuse vähendamiseks · Abi lapse mõistmiseks · Rehabilitatsiooniteenused · Kinnitust oma pingutuste õigele suunale ja mõttekusele · Õppida tundma rõõmu kahjutunde kõrval Tunnused: · Mõju laiem, ,,ohvreid" rohkem, kes igaüks elab üle erinevaid tundeid
· Mida enam on minevikus olnud edukalt lahendatud probleeme, seda paremini oskab inimene kasutada probleemi lahendamise strateegiaid ja nii on oht uue akuutse kriisi tekkimiseks väiksem; ebaõnnestunud probleemilahendused minevikus põhjustavad uute kriiside sagedasema tekkimise ja teevad nendest ülesaamise raskemaks. · Kriisis olevad inimesed on abile avatumad; sekkumine kriisiperioodil on tulemusrikkam kui muul ajal. · Kriisijärgsel ,,reintegratsiooni" perioodil võtavad inimesed omaks uued probleemi lahendamise oskused, seega uute probleemide lahendamise oskuste õppimine kriisi ajal parandab toimetuleku võimet tulevikus. Golani kriisisekkumise mudel Kriisisekkumise tööks on välja arendatud erinevaid mudeleid, kuid üheks tuntumaks peetakse kindlasti Naomi Golani mudelit, mis jagab sekkumise tegevused kolmeks faasiks. · Algusfaas formuleerimine o tähelepanu kriisiseisundile o hindamine
eneseaktualiseerimisele. Õppimine ja õpetamine Õppimist on protsess, mis kestab kogu elu ega piirdu ainult klassiruumiga. Igaüks on nii õpetaja kui ka igavene õpilane. Õppimine on seotud kõigi inimlike vajadustega. See tähendab mitte ainult uute teadmiste omandamist, vaid ka individuaalse, pidevalt muutuva ettekujutuse omandamist enesest, oma tunnetest, käitumisest ja suhetest ümbritseva keskkonnaga ehk 7 holistilist reintegratsiooni. Humanistlik lähenemine õpetamisse, nn afektiivse õpetamise kontseptsioon peab oluliseks õpetamise mitteintellektuaalset külge: emotsioone, tundeid, huvisid, väärtusi, iseloomu. Humanistliku õpetamise eripäraks on: Vastutus oma identiteedi tundmaõppimise ja arendamise eest; Armastusevajaduse toetamine ja tunnustamine ning iseenda väärtuslikkuse tunnetamine; Õppejõud kui struktureeriv agent avatud õpperuumis; Õppimise käigus eakaaslaste grupi kasutamine.
1) kergendab sümptomeid (võtab ärevust maha), aitab jõuda tagasi endise funktsioneerimise tasandile, aidata mõista juhtunut ning mobiliseerida võrgustikku, uurida erinevaid võimalusi, abi valiku tegemisel ja abiasutuste leidmisel ning nendega suhtlemisel (NB asutuse kontroll); 2) mõista seoseid praeguse oluku ja mineviku vahel, alustada uutmoodi mõtlemist uute kriiside ennetamiseks/toimetulemiseks toetada reintegratsiooni, uute oskuste õppimist KRIISISEKKUMISE MUDEL (Golan) 1 ALGUSFAAS (1.intervjuu): siin ja praegu tunded, hinnang häirele, prioriteetsed probleemid, leping, kus on kirjas ülesanded kliandile ja ST-le 2. TÄIDEVIIV FAAS (2-6 intrvjuud): lisainfo (kas kaotus, ärevus, väljakutse) vasturääkivuste kontroll, käitumise muutuse ja mõtlemise harjutamine, katsetamine sobiva käitumisviisi leidmiseks, abiasutuste kasutamine vajadusel. ST toetab klienti oma
juba tegutsevatele arstidele, tulenevalt nende vajadustest; 9. Detoksifikatsiooniteenust osutavate asutuste tegevuse regulaarne seire ja hindamine. 2.5 Rehabilitatsioon Kõik ambulatoorselt või statsionaaris võõrutusravi läbinud uimastisõltuvad haiged vajavad ambulatoorset psühhiaatrilist jätkuravi. Teiste riikide praktika näitab, et ravitulemused on paremad spetsiaalsete rehabilitatsioonikeskuste (päevakeskus, ravikommuun) kaasamisel ja reintegratsiooni programmide juurutamisel. Sellist lähenemist nimetatakse ka sotsiaalseks rehabilitatsiooniks. See rõhutab uimastisõltuvuse psühholoogilisi ja sotsiaalseid põhjuseid ning tagajärgi. Eduka rehabilitatsiooni tulemuseks on endise uimastisõltlase täielik (re)integreeritus igapäevasesse ellu. Hetkeseis: Käesoleval ajal puudub Eestis terviklik narkomaanide rehabilitatsioonisüsteem ja ülevaade, kui paljud uimastisõltuvusega isikud sooviksid osaleda
- Sõltuvusprobleemid Skisofreenia ravi - Farmakoloogiline sekkumine - Käitumuslik sekkumine - Psühholoogiline sekkumine - Rehabilitatsioon - Töö peredega - Sotsiaalsete oskuste arendamine - Biopsühhosotsiaalne lähenemine Väljakutsed skisofreeniahaigete ravis - Stima vähendamine - Haigusteadlikkuse tõstmine - Komorbiidsed probleemid - Vägivaldus - Kõrge suitsiidirisk - Ravimite kõrvaltoimed Rehabilitatsioon - Patsiendi ühiskonda reintegratsiooni parandamine - Treening – enese eest hoolitsemise, igapäevaelu jne Sümptomitega toimetuleku treening – toimetuleku tõhustamine - Toetatud elamisteenused, elamisvõimalus kogukonnas või hoolekandeasutuses - Toetatud töö, kaitstud töö, osalise koormusega töö - Töö-harjutus, töö-treeing, supervisiooni all töötamine - Koduse keskkonna osas nõustamine/järelvalve. Töö peredega - Psühho-hariduslik tegevus - Paremate toimetulekustrateegiate õpetamine
annaabi.ee 
