), Woodrow Wilson( USA), Lloyd George( inglismaa), nemad otsustasid enamiku asju, teistel riikidel otsustada ei lastud. W.W. tahtis teha humaanse rahulepingu, aga Prants. Tahtis Saksamaa täiesti maha suruda ja Saksale pandi peale väga akrmid reparatsioonid, talt võeti ka palju alasid. Konverentsi avamise päev, allakirjutamise päev ja koht olid Sakslastele koha kättenätamiseks, kuna need olid seotus Saksamaaga. 1930-date aastate sõjakolded- Saksamaa viis oma väed Reinimaale aj vallutas tagasi teised käest võetud piirkonnad, Antant ei teinud selle vastu midagi ja Saksamaa tegutses edasi ja tegi tulevikuplaane Jaapani sõda Hiina vastu- J tahtis saada kogu aasia valitsejaks, kui rahvasteliit jaapani agressorisk kuulutas, astus j rahavsteliidust välja ning jäi hiinasse edasi. Itaalia sõda Etioopai vastu- itaalia tahtis taastada Rooma keisririiki, esimesena
), Woodrow Wilson( USA), Lloyd George( inglismaa), nemad otsustasid enamiku asju, teistel riikidel otsustada ei lastud. W.W. tahtis teha humaanse rahulepingu, aga Prants. Tahtis Saksamaa täiesti maha suruda ja Saksale pandi peale väga akrmid reparatsioonid, talt võeti ka palju alasid. Konverentsi avamise päev, allakirjutamise päev ja koht olid Sakslastele koha kättenätamiseks, kuna need olid seotus Saksamaaga. 1930-date aastate sõjakolded- Saksamaa viis oma väed Reinimaale aj vallutas tagasi teised käest võetud piirkonnad, Antant ei teinud selle vastu midagi ja Saksamaa tegutses edasi ja tegi tulevikuplaane Jaapani sõda Hiina vastu- J tahtis saada kogu aasia valitsejaks, kui rahvasteliit jaapani agressorisk kuulutas, astus j rahavsteliidust välja ning jäi hiinasse edasi. Itaalia sõda Etioopai vastu- itaalia tahtis taastada Rooma keisririiki, esimesena
24.10.1929-börsi must päev New Yorgis 29.10.1929- müügipaanika üle kogu riigi 1930-ndate algus-jaapanlased ründasid Hiinat 1933 - Astus Saksamaa Rahvasteliidust välja, kuna Inglismaa,Prantsusmaa ja veel mõned riigid olid olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele. 1933- suure ülemaailmse majanduskriisi lõpp 1935-Saarimaal toimus rahvahääletus 1935-fasistlikud väed tungisid Etioopiasse 1936-Saksa väed marssisid Reinimaale 1936 sügis- sõlmiti Berliini- rooma telg 1936-1939 - Neil aastail oli Hispaania kodusõda. 1939-algas teine maailmasõda 3. Woodrow Wilson - USA president, kes osales Pariisi rahukonverentsil.Tähtsamad otsused olid paljugi tema otsustada. Adolf Hitler - Ta juhtis Natsionaalsotsialistlik Töölisparteid. Ta teatas oma kavatsusest tühistada ,, ebaõiglane ja Saksamaad alandav`` Versailles` rahuleping. Benito Mussolini - Oli Fasistide eesotsas
Diplomaadid üritasid Versaille' süsteemi lappida lisalepingutega. Sellise lepingu näiteks oli leping, mis sõlmiti Locarnos 16.10.1925. Tegu oli nn Reini garantiipaktiga, mille kohaselt kohustusid Prantsusmaa koos Belgiaga ja Saksamaa säilitama nendevahelise Versailles's pandud riigipiiri muutumatuna Hitleri võimuletulek 1933 Saksa vägede marssimine Reini piirkonda 07.03.1936 sisenesid Saksa väed Reini demilitariseeritud tsooni Kui Prantsusmaa oleks oma väed Reinimaale toonud, oleks Saksamaa pidanud tagasi tõmbuma, Berliini-Rooma telg 25.oktoober 1936 oktoober 1936 Berliini-Rooma telg ehk koostöölepe Saksamaa ja Itaalia vahel siit ka nimetus teljeriigid. Tegemist oli sõjalis-poliitilise liiduga: Saksamaa tunnustas Itaalia vallutusi Etioopias, lisaks jagati omavahel mõjusfääre Kommunism fasism/natsionaalsotsialism. Nende ühised jooned ja erinevus.
astumist oli saksa armee suurus märgatavalt kasvanud, oli hakatud tootma sõjalaevu, sõjalennukeid ja kehtestati kohustuslik sõjaväeteenistus. Saksamaa sõjaks valmistumine oli justkui avalik saladus, millest kõik Euroopa suuremad jõud teadlikud olid, aga keegi ei võtnud selles suhtes midagi ette, sest arvati, et Saksamaa sõjaline areng on kasulik võitluses ida poolt tuleva kommunismi vastu. 1936. aastaks oli Hitleri plaan juba nii kaugele jõudnud, et väed viidi Reinimaale, olles eelnevalt sõlminud kaks olulist pakti nii Itaalia kui ka Jaapaniga. Selleks hetkeks, kui Hitler Esimeses maailmasõjas kaotatud maid hakkas tagasi võtma, polnud ei Prantsusmaa ega Suurbritannia sõjaks valmis ja Saksamaa eesotsas Hitleriga sai omasoodu tegutseda. 1938. aastaks hõivas Hitler Austria, viies seal läbi ebalegitiimse hääletuse, mille tulemus oli, et 99% Austria inimestest tahab Saksamaaga ühineda. Austria liider palus küll Prantsusmaalt ja
○ President (ehk Hitler siis) oli sõjaväe kõrgeim ülemjuhataja ning sõjavägi vandus Hitlerile truudust. ○ Hitleri valitsus hakkas järk-järgult taganema Versailles´ rahulepingust ning 1935. aastal kehtestati üldine sõjaväeteenistuskohustus. Lisaks kehtestati 1935 mereväeleping Suurbritanniaga (Läänemere piirkonnas oli see signaaliks UK loobumise kohta oma ambitsioonidest Läänemerel). ○ 1936 tühistas Saksamaa Locarno lepingu ja viis oma väed sisse Reinimaale, see oli Versailles ´ süsteemi lõpp. ○ 1935 võeti vastu Nürnenbergi seadused, mis olid “saksa vere ja saksa au kaitseks”, ehk siis olid kodakondsuseseadus ja riigilipuseadus. Oldi juutide vastu, see tulenes Hitleri raamatu põhimõtetest. ○ 1938 korraldasid natsid suure üleriikliku juudiprogrammi, kristallöö, mille käigus tapeti või sunniti enesetapule umbes 400 inimest ja põletati palju asju maha. Koonduslaagritesse saadeti umbes 30 000 juuti
Võimaldav akt, volitus andis Hitleri valitsusele täieliku õigusliku võimu ainult Sotsiaaldemokraatlik partei hääletas selle vastu. Kommunistid aga ei suutnud elujõulist vastuseisu näidata, kuna suur hulk nende hulgast oli vangis või tapetud. Kehtestati totalitaarne tsentraliseeeritud võim, Saksamaast sai ühe partei riik. Tööstust kontrolliti ning reguleeriti uute määruste ja nõudmistega. suundumusega toota sõjatehnikat. 1936. aastal sisenesid saksa väed demilitariseeritud Reinimaale ja Briti peaministri, Neville Chamberlaini rahusoosiv poliitika oli tol hetkel täiesti ebaadekvaatne. Hitler jägi alates 1938. aastast laiendamispoliitikat, et asutada Suur-Saksamaad. Et vältida sõda, sõlmis augustis 1939 Hitler Nõukogude Liiduga Molotov-Ribbentropi pakti. Algasid Saksa-NL kaubandusläbirääkimised ja ehkki Prantsusmaa ja UK tegid hilinemisega katset taastada Esimese MS aegset Kolmikliitu, saabus saksa välisminister Joachim von Ribbentrop visiidile Moskvasse
Võimaldav akt, volitus andis Hitleri valitsusele täieliku õigusliku võimu ainult Sotsiaaldemokraatlik partei hääletas selle vastu. Kommunistid aga ei suutnud elujõulist vastuseisu näidata, kuna suur hulk nende hulgast oli vangis või tapetud. Kehtestati totalitaarne tsentraliseeeritud võim, Saksamaast sai ühe partei riik. Tööstust kontrolliti ning reguleeriti uute määruste ja nõudmistega. suundumusega toota sõjatehnikat. 1936. aastal sisenesid saksa väed demilitariseeritud Reinimaale ja Briti peaministri, Neville Chamberlaini rahusoosiv poliitika oli tol hetkel täiesti ebaadekvaatne. Hitler jägi alates 1938. aastast laiendamispoliitikat, et asutada Suur-Saksamaad. Et vältida sõda, sõlmis augustis 1939 Hitler Nõukogude Liiduga Molotov-Ribbentropi pakti. Algasid Saksa-NL kaubandusläbirääkimised ja ehkki Prantsusmaa ja UK tegid hilinemisega katset taastada Esimese MS aegset Kolmikliitu, saabus saksa välisminister Joachim von Ribbentrop visiidile Moskvasse
täieliku õigusliku võimu ainult Sotsiaaldemokraatlik partei hääletas selle vastu. Kommunistid aga ei suutnud elujõulist vastuseisu näidata, kuna suur hulk nende hulgast oli juba trellide taha pandud või tapetud. Kehtestati totalitaarne tsentraliseeeritud võim, Saksamaast sai ühe partei riik. Tööstust kontrolliti ning reguleeriti uute määruste ja nõudmistega. Seda muidugi selle poole, et toodetaks sõjatehnikat. 1936. aastal sisenesid saksa väed demilitariseeritud Reinimaale ja Briti peaministri, Neville Chamberlaini rahusoosiv poliitika oli tol hetkel täiesti ebaadekvaatne. Julgust juurde saanud, järgis Hitler 1938. aastast laiendamispoliitikat, et asutada Suur-Saksamaad. Et vältida kahe frondi sõda, sõlmis augustis 1939 Hitler Nõukogude Liiduga Molotov-Ribbentropi pakti, mida Saksamaa hiljem rikkus. Pakt seisnes selles, et Nõukogude liidu välisasjade rahvakomissar Molotov
annaabi.ee 
