· Pp ja toomkapiitel võisid kanda augustiinlase rüüd · Riia allumise küsimus lükati 12 aastaks edasi 14.saj lõpust kujunes Ordus vastavalt orduvendade päritolu ringkonnale 2 pingelises vahekorras rühmitust: vestfaallased (ülekaalus Liivim orduharus) ja reinimaalased(ülek Preisimaa orduharus). Liiim orduharus avaldus maiskondlike rühmituste vastuolu eriti om valimisel. 15.saj alates esitati sellel kohale 2 kandidaati, kumbki erinevast maiskonnast, kelles üks määrati kõrgm poolt ordumeistriks, teine maamarsslaiks+selle orduvennad tähtsamate ordulinnuste käsknikeks. Maiskondae tülid Liivim orduharus lõppesid ~1450, kui om-ks määrati vestfaallane Johann von Mengede, edaspidi jäid vestfaallased Liivim ordus juhtivaks elemendiks.
Juulis algas sõda saaremaal. Harjumaal kindlustasid eestlased end kahes linnuses. Mere jäätudes tungis orduvägi saaremaale. Ülestõusul selge võitja: Saksa ordu. Ülestõusu õnnestumisel oleks Põhja-Eesti läinud arvatavasti Rootsi võimu alla. Liivimaa poliitiline ajalugu XV saj: Maiskondade konflikt Saksa ordu Liivimaa harus. Maiskondade konflikt oli sisetüli Saksa ordus 15. sajandi keskel. Konflikt puhkes seetõttu, et Saksa ordu Preisimaal harus ülekaalus olevad reinimaalased eesotsas kõrgmeister Paul Berlitzer von Russdorfiga püüdsid Liivi ordumeistriks teha Reinimaalt pärit Järva foogt Heinrich von Notlebenit. Liivimaa ordus olid aga ülekaalus vestfaallased, kes sellega ei nõustunud, valides 1438. aastal enda viitsemeistriks Vestfaalist pärineva Heidenreich Vincke von Overbergi. Esialgu ei soovinud Saksa ordu kõrgmeister Vincket tunnistada ja püüdis ka sõjalisel teel sekkuda. Kuid Järva foogt taandas end ise ja Liivimaal puudus
Saksa ordu püstitas Saaremaale uue linnuse. 11. Liivimaa poliitiline ajalugu XV saj: Maiskondade konflikt Saksa ordu Liivimaa harus- 14. sajandil hakkas tekkima Liivimaa orduharule iseloomulik värbamispiirkond. Selleks sai Alam-Saksimaa koos Reinimaaga. Lõuna-Saksamaalt pärinesid vaid üksikud vennad. Kõigi teiste maiskondade kõrval torkab sel ajal silma vestfaallaste vendade suur arv. See süvenes 15. sajandi jooksul veelgi. Järjest enam suurenes Vestfaalist pärit vendade osakaal, reinimaalased ja teised alamsaksa maiskonnad jäid arvukuselt maha. Saksa ordu sees hakkasid liikmed ühinema maiskondadeks ehk Zunge. Maiskonnad ei olnud ühise päritolu või keele baasil eksisteerivad ühendused - poliitiline ühendus. Konflikt puhkes, sest Saksa ordu Preisimaal harus ülekaalus olevad reinimaalased püüdsid Liivi ordumeistriks teha Reinimaalt pärit Järva foogti Notlebeniti. Liivimaa ordus olid aga ülekaalus vestfaallased, kes sellega ei nõustunud, valides 1438. aastal enda
aadlikel polnud väga suuri väljavaateid vaimulikuks saada, saksa ordusse astumine oli üks väljavaade. Vestfaali päritolu ordurüütlid kõige olulisemad, järgmised Reinimaalt pärinevad ordumeistrid. Liivimaal oli tegu Vestfaali enamusega, Preisimaal aga Reinimaa enamusega, tulemuseks see, et ka Liivimaa ametite täitmisel eelistati ka Reinimaa elanikke. Liivimaa ordumeister määras ametisse Reinimaalased, peaaegu tekkis Liivimaa ja Vestfaali vahel sõda, aga olukord lahenes siiski Vestfaalile kasulikult. See, mil määral SO aksepteeris teisi Liivimaa maahärrasid, sõltus reaalselt olukorras, ja see et läbi 15. saj on see peapiiskopi ja SO vaheline konflikt olnud mõnevõrra leebem kui 14. saj, sõjaepisoode oli vähem, üldiseks tagamaaks ongi see, et SO positsioon oli nõrgenenud ja ka vahendeid hakkas nappima. Ordu sõjavägi keskaja lõpuks kuivab kokku, 16
annaabi.ee 
