Karl Menning Mina tegin esitluse Karl Menningu kohta. Karl Menning oli: teatrijuht, lavastaja, kriitik ning diplomaat. Sündis 11.mai 1874.aastal Tartus majaomanikust veovoorimehe peres. Esmalt õppis Tartu 2. algkoolis, sellele järgnesid õpingud Aleksandri gümnaasiumis ning edasi läks ka õppima Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Harimas käis end ka Münchenis, Viinis ja Pariisis ning pikemalt Berliinis teatriuuendajate Max Reinhardti ja Otto Brahmi juures. Töötas Võru praostkonnas abipastorina, kuid juba 1904.aastal loobus vaimulikuametist, asudes lavastamist õppima. 1907 ja 19111912 tegutses Menning ühtlasi ka Tartu ajalehe Meie Aastasada toimetajana. Lavastajana järgis Menning realistliku lavakunsti nõudeid, oma näitlejatelt ootas ta põhjendamatust teatraalsusest hoidumist, sügavat rolli sisseelamist ja psühholoogilist usutavust
11- aastaselt pani ta oma kahest eesnimest kokku tol ajal ebatavalise nime Marlene, kellena teda ka edaspidi tunti. 1917. aastal kolis Marlene pere tagasi Berliini. Ta astus Auguste Victoria Tütarlastekooli. Marlene õppis viiulit ning teismeeas hakkas huvituma ka luulest ja teatrist. 17- aastaselt alustas ta muusikaõpinguid Weimaris ja Berliinis. Tema unistus saada kontsertviuuldajaks purunes peale randmevigastuse saamist. Kahe aasta pärast läks ta õppima Max Reinhardti lavakunstikooli ja hakkas tegelema hoopis näitlemisega. Karjäär Max Reihardti lavakunstikooli kõrvalt töötas Marlene alguses teatrites koorilauljana ja väikestes rollides. Alguses ei pööranud keegi talle erilist tähelepanu. 1922. aastal oli tal esimene lühike osa Georg Jacoby filmis "Nii need mehed on". Produtsent Rudolph Sieber, Marlene hilisem abikaasa ja tema ainsa lapse Maria Elisabeth Sieberi isa, valis ta varsti peale seda
1903 - hävis tules Vanemuise Seltsi maja Jaama tänavas. 1906 - avati Aia tänaval (praegune Vanemuise tänav) uus teatrihoone, mis valmis Jaan Tõnissoni initsiatiivil ja eesti rahva majanduslikul toetusel soome arhitekt Armas Lindgreni projekti järgi. Siit algas Vanemuise kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu. 1906-1914 - teatrit juhtis Tartu Ülikooli teoloogiafakulteedi lõpetanud Karl Menning, kes 1905-1906 õppis näitejuhtimist Berliinis Max Reinhardti reziiklassis. Ta rakendas oma töös ansambliteatri printsiipi, toetudes psühholoogilise realismi taotlustele. 1908 - loodi Vanemuise Seltsi sümfooniaorkester, dirigentideks Samuel Lindpere, Juhan Aavik ja Juhan Simm. Põhiline kontserdihooaeg oli suvel, kontserdid toimusid suveaias. 1914-1921 - juhtis teatrit Menningu õpilane, lavastaja ja näitleja Ants Simm. Esimese Maailmasõja, okupatsiooni ja Vabadussõja ajal teatritegevus ei lakanud.
Ernst Mach oli mees, kes inspireeris Josephit just teadusega tegelema ning kelle auks pandi Wolfgang Ernst Paulile ta keskmine nimi Ernst. Samuti on Ernst Mach Wolfgang Ernst Pauli ristiisa. Hertha Ernestine Pauli oli Wolfgang Ernst Pauli õde. Ta sündis 1906.aastal Viinis ning suri 1973.aastal New Yorgis. Ta erines oma isast ja vennast, sest tema kirgedeks olid kirjutamine, näitlemine ja ajakirjandus. Aastast 1927 kuni aastani 1933 mängis ta mitmeid väikeseid rolli Max Reinhardti teatris. Aastast 1933 kuni 1938 aastani elas Viinis ning avaldas palju biograafilisi teoseid. Pärast anslussi emigreerus Hertha Prantsusmaale ning kirjutas teose ,,The Correspondent". 1940. aastal, kui natsid okupeerisid Prantsusmaa, põgenes ta koos Joseph Rothiga, kes oli austerlasest kirjanik, USA-sse. Ta kirjutas USA-sse saabumisest teose ,,Aufbau" ning järgnevatel aastatel kirjutas ta veel teoseid Albert Nobelist ja Vabadussambast. Tema kõige edukamateks
lavastajate põgenemises eksiili II MS alguses. Kui 1920. algusel võeti kasutusele loosung teatrist kui kui relvast, muutus näitekunst sõdadevahelisel ajal mõnes mõttes sõja jätkamiseks teiste vahenditega. 1920. aastatel oli kultuurielu Berliinis samaaegselt avalik elu. Aktuaalseid probleeme, sündmusi ja skandaale arutati laval, teatris, kohvikutes ja tänavatel. Toimus meelelahutusliku teatri tõus: nt revüü ja operett. Tegutseti nii Brahmi teatris, Reinhardti teatris. 1920. aastatel teatraliseeriti kogu avalikku elu ja ruumi. Tempost sai uue ajastu üks märksõnu. Tempo määras nii meelelahutusteatri kui ka poliitilise teatri. 1920. aastate poliitilist teatrit Saksamaal saab kirjeldada kolmest aspektist: · Teater kasutas rahvalikke mänguvõtteid (laadateater, tsirkus, commedia dell'arte, revüü), sidus nendega didaktilisi või agitaatorlikke elemente ning nalja ja situatsioonikoomikat.
liikmeline trupp (näitlejad + orkester, koor). Etendusi antakse kord nädalas. Repertuaar järgis suures osas Saksa Käsitööliste Seltsi suveteatrit (Molière, Shakespeare + eesti algupärandid). 9. Kutselise teatri loomine. Vanemuine ja Estonia kaks professionaliseerumise mudelit. Vanemuise side Wiera teatriga katkestati. Uueks teatrijuhiks valiti Karl Menning, kes saadeti Saksamaale õppereisile. Ta õppis Max Reinhardti reziiklassis. Sellega pandi süstemaatilisele näitlejakoolitusele, ansamblimängule ja realistlikule esituslaadile tõhusad alused. Kutselise Vanemuise tekkis 1906. aastal koos uue maja avamisega, avalavastuseks August Kitzbergi "Tuulte pöörises". Näitlejatetruppi tuumiku moodustasid: Ants Simm, Hans Rebane, Amalie Konsa, Leopold Hansen, Olly Västrik. Estonias pani kindlama aluse näitemängule Andres Pert 1890. aastate keskel. 1894.
naised-lapsed teisele poole. Nad pidid lahti riietuma, kõik oma asjad maha jätma ning gaasikambritesse astuma. Masinad pandi käima, heitgaasid suunati puupüstitäis kambritesse. Kogu protseduur ei kestnud kauem kui tund või kaks. Treblinkas mõrvati kuni 15 000 inimest päevas. ,,Sellisel juhul töötasime aga poole ööni," ütles selle kohta seesama SS-lane. Alguses maeti surnud tohututesse haudadesse, kuid 1942. aasta sügisest hakkasid sakslased neid põletama. Operatsioon Reinhardti laagrites jäid ellu väga vähesed. Treblinka elas üle kõige rohkem sada juuti. Sobiboris oli ellujäänute arv alla viiekümne, Belzecis kaks. (Bruchfeld ja Levine 2003:56) 16 3.3 Surm töö läbi Üks meetod mida sakslased juutide tapmiseks kasutasid, oli ,,surm töö läbi". Vange sunniti ülirasketes tingimustes mõttetut füüsilist tööd tegema. Koos suure toidupuuduse, äärmiselt viletsate hügieenitingimuste, valvurite vägivallatsemise ja omavolilise
annaabi.ee 
