portae) koguneb kõhuõõne kõigist paaritutest elunditest venoosne veri. Ta suundub venoosne veri maost, sooltest, kõhunäärmest ja põrnast. Väiksest maokõverikust ja sapipõiest suubuvad veenid vahetult värativeeni. 26. Alajääseme peamised veenid: Sisemine niudeveen (v. iliaca interna) asetseb väikevaagnas lühikese jämeda tüvena, millesse suubuvad veenid vaagna seintest ja elunditest. Välimine niudeveen (v. iliaca externa) on reieveeni vahetiks jätkuks. Sisemine ja välimine niudeveenid ühinevad vastava poole ühisniudeveeniks (v. iliaca communis). Reieveen (v. profunda femoris) asetseb süva reiel ja moodustab mulgustavatest veenidest (vv. perforantes) ning reie keskmistest ja külgmistest ümbritsevast veenidest. Kubemesideme all jätkub reieveen välimise niudeveenina. Suur alajäseme-nahaveen (v. saphena magna) on inimese nahaveenidest kõige suurem ja pikem
eesmine sääreluuarter; tagumine sääreluuarter; pindluu arter; pöiakaar; pöiaarterid (5); tallakaar; taldmised pöiaarterid; varbaarterid. Alajäseme süvad veenid on: alumine õõnesveen; reieveen; süva reieluuveen; 2 süva pindluuveeni; 2 süva sääreluu veeni. Alajäseme pindmised veenid on: reieveen; suur nahaveen; väike nahaveen. Väike nahaveen suubub suurde nahaveeni. Suur nahaveen läheb reieveeni. 93.Kõhuõõne arterid ja veenid: (joonised 6 ja 9) kõhuõõne arterid jagunevad paaris ja paarituteks arteriteks. Paaris arterid on neeruarterid ja munasarja ehk munandi arterid. Suured ja võimsad arterid on paaritud. Paaritutest veenidest moodustub maksa värati veenisüsteem. PS! Vaata tv joonistelt 6 ja 9 arterid ja veenid! 94.Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte: (joonis 10) Ajust venoosse
Alumise õõnesveeni süsteem: A.Alajäseme veenid: -enamik veene on saateveenid – kulgevad arterite kõrval ja on samade nimedega; -Ka alajäsemel moodustavad nahaalused veenid 2 peamist tüve: -a) väike alajäseme nahaveen (v. saphena parva) – kogub vere sääre tagapinnalt, suubub õndlaveeni; -b) suur alajäseme nahaveen (v. saphena magna) – kogub vere sääre eespinnalt ning reie ees ja tagapinnalt, kulgeb reie mediaalpinnal, suubub reieveeni. B. Kõhupiirkonna veenid: -kõhu ja vaagna seina veenid ning kuse-suguelundite veenid on enamuses saateveenid (st. arteri kõrval ja sama nimega); -Mao-, peensoole-, jämesoole-, pankrease- ja põrna veenid kogunevad algul kokku maksa värativeeniks, mille kaudu veri viiakse maksa, alles pärast töötlemist maksas läheb see veri maksaveenide kaudu alumisse õõnesveeni. Veenisüsteemide vahelised anastomoosid:
rangluualuse veeni ja sisemise kägiveeni ühinemisel (venoosnurk) tekib mõlemal pool õlavarre-pea veen, need ühinevad ja moodustavad ülemise õõnesveeni Alumise õõnesveeni süsteem A) Alajäseme veenid väike alajäseme nahaveen kogub vere sääre tagapinnalt, suubub õndlaveeni suur alajäseme nahaveen kogub vere sääre eespinnalt ning reie ees ja tagapinnalt, kulgeb reie mediaalpinnal, suubub reieveeni B) Kõhupiirkonna veenid mao-, peensoole-, jämesoole-, pankrease- ja põrna veenid kogunevad algul kokku maksa värativeeniks, mille kaudu veri viiakse maksa, alles pärast töötlemist maksas läheb see veri maksaveenide kaudu alumisse õõnesveeni SÜDA Vereringed: 1. Suur e süsteemne e kehavereringe algab aordiga vasakust vatsakesest, läbib kõik elundid, lõpeb ülemise ja alumise õõnesveeni ning südame pärgurkega südame paremas kojas
annaabi.ee 
