perifeersemad koed ei saa piisavalt hapnikku ning anaerobse metabolismi tagajärjel koguneb lihasesse piimhape, mida patsient tunneb valuna. Patsient on sunnitud seisma jääma, lihas vabaneb siis piimahappest ning haige saab edasi kõndida. Klaudikatsiooni põhiline tekkepõhjus on ateroskleroos. Klaudikatsioonivalu – aortofemoraalse piirkonna ummistus põhjustab sääremarja- või reievalu, reiearteri ummistus sääremarjavalu ja säärearterite ummistus jalatalla tundetust käimisel. Esineb ka jalgade kahvatust ja külmatunnet jalgades. Suitsetamine, suhkrutõbi, kõrge fibrinogeenitase (vere hüübimist soodustav valk) vereplasmas ning hüperhomotsüsteineemia (väävlit sisaldav aminohape) suurendavad klaudikatsiooni esinemist. Uurimine: - Klaudikatsioonivalu ja erektsiooninõrkus, valu lokalisatsioon annab infot ka arteri sulguskohast.
Oluliseim haru on alumine ülakõhuarter (a. epigastrica inferior) mis suundub piki kõhuõõne eesseina ülespoole ja anastomoseerub alumise ülakõhuarteriga (a. Epigastrica inferior), mis on sisemise rindkerearteri (a. thoracica interna) haru. 17. Reiearter: ladinakeelne nimetus, asetus, verevarustuse piirkond. Reiearter (a. femoralis) ulatub kubeme piirkonnast põlveõndlasse. Reiearteri harusid annavad toite reieluule ja suudab põlve piirkonda. Arteri suurimaks haruks on süva reiearter (a. profunda femoris) mis on peamine reie verevarustust tagav arter. 18. Õndla-arter: ladinakeelne nimetus ,asetus, harud. Õndlaarter (a. poplitea) on lühike reiearteri jätk põlveõndlas enne jagunemist lõppharudeks säärel. Harudeks on põlvearteri (a. genus) erinevad harud, mis varustavad
* 1616 - anatoom William Harvey kirjeldas inimese vereringet ning avaldas oma uuringute tulemused 1628. aastal. * 1667 - filosoof ja matemaatik Jean Denis ühendas lamba unearteri 15- aastase noormehe küünarveeniga ning kandis üle üheksa untsi verd. Vereülekande ajal tundis noormees tugevat kuumust mööda käsivart, kuid ta nägu muutus selgemaks ning sinna ilmus naeratus. Vereülekande põhjuseks oli kaua kestnud palavik ja korduv aadrilaskmine. * 1667 - Jean Denis ühendas vasika reiearteri 34-aastase mehe küünarveeniga ning kandis üle viis-kuus untsi verd. Vereülekande ajal tundis mees tugevat kuumust käsivarres ning valu neerude piirkonnas ja rinnaku taga. Järgmisel päeval tekkis ninaverejooks, uriin oli muutunud tumedaks, veriseks. See on tüüpiline sobimatu vereülekande kirjeldus. Vereülekandekatsetused katkesid 150 aastaks. * 1818 - Londoni füsioloogiaprofessor James Blundell tegi esimese eduka vereülekande
Colon – jämesool Enne vaagnasse jõudmist hargneb kõhuaort kaheks ühisniudearteriks (a. iliaca communis), mis omakorda jagunevad kaheks: sisemiseks ja välimiseks niudearteriks (a. iliaca interna ja externa). Sisemine niudearter varustab verega vaagnaõõne organeid ja välimine niudearter kõhuseina ja osaliselt välisuguelundeid. Väline niudearter väljub vaagnast kubemesideme all ja temast saab reiearter (a. femoralis). NB! Veresoone pindmine asend lubab kubemes reiearteri pulssi palpeerida. Samas valitseb suur oht väikesõrmejämeduse veresoone vigastamiseks, eriti kubeme piirkonna torkevigastuste korral. Tegemist on eluohtliku vigastusega, mis põhjustab suurt verekaotust (→ osa „Šokk“) A. femoralis kulgeb reielihaste vahel alla ja mediaalsele küljele, andes teel lihastele harusid. Põlveõndlas saab temast õndlaarter (a. poplitea), mis jaguneb säärearteriks (a. tibialis) ja pindluuarteriks (a. peronaea). Märkus
annaabi.ee 
