pakkumas. 5 Leiud Eestis Registrisse on praegu kantud 250 laeva. Vello Mäss arvab, et Eesti rannavetes leidub üldse umbes 700 laevavrakki. Samuti on leitud mitmeid portselanist nõusid, savikausse. Peamised leiud on siiski veekokku visatud ramps, millest on soovitud vabaneda kõige lihtsamal viisil. 1987. aastal tõsteti merepõhjast üles haruldane leid - Väikese väina kaldal asunud Maasi ordulinnuse reidilt leitud nn. Maasilinna laev - mis on dateeritud 16. saj. keskpaika kuuluvaks. 1991. aastal uuriti teaduslikult Pärnu jõest leitud keskaegse laeva - Hansa koge - vraki pardaosa, mis tänapäevaks on üles tõstetud ja konserveeritud. 2009. aastal leiti Ruhnu ranna lähedalt merepõhjast alus, mis võib olla 400 aastat vana Rootsi laevastiku oma. Pooleteise meetri sügavusel vees on hinnanguliselt 15-20 meemtrit pikk ja ehitatud raudnaelu kasutamata. Allveearheoloog Vello Mäss ei pea
Et düsleksiaga last lugema innustada, soovitage küsida tal endalt pärast lugemist järgmisi küsimusi: • Mis mul raamatust meelde jäi? • Mis on mu lemmikosa sellest raamatust? • Kes oli peategelane? • Mis mõtted olid selles raamatus olulised? • Mida ma tahaksin raamatu kohta küsida? 73 Need võtted peaksid aitama düsleksiaga lapsel loole keskenduda ning võivad aidata tal lugeda tähenduse mõistmiseks, mitte ainult lugeda sõnu. Mõned ideed Reidilt (2007:95): • Andke lapsele koopia tahvlile kirjutatud materjalist ja paluge tal olulised kohad alla joonida. • Soovitage tal õigekirja kontrollimiseks kasutada spellerit või kõnesüntesaatorit. • Tehke nimekiri sõnadest, mida düsleksiaga laps tavaliselt valesti kirjutab, ning paluge tal kirjutada sõnade järele nende tähendused
lootsi töö. Kõigepealt tuli teade laevaagendilt või kaptenilt, et laev soovib siseneda Kunda sadamasse. Kui teade oli tulnud ja luba antud, et laev võib sadamasse siseneda läks laevale vastu lootsilaev, kust läks laeva peale Eesti Lootsi esindaja. Lootsilaev tuli tagasi ning loots jäi laeva, mis tahtis siseneda kunda sadamasse. Loots oli laevas seni, kuni laev oli sildunud kai äärde. Lootsi ülesandeks on aidata laev ohutult reidilt sadamasse. Kui laev oli jõudnud sadama basseini, siis seal keerasid laevad ennast ringi ning seejärel manööverdasid ennast kai äärde. Kai ääres olid laeva ootamas kaimadrused/dokkerid, kes võtsid vastu laevalt visatud otsad. Kui otsad olid kätte saadud, siis tuli need kinnitada pollarite külge, et laev saaks kindlalt kinnitatud ja seda selleks, et lastimisel laev liiguks minimaalselt ja seda selleks, et ei tekiks laevale ega lastile mingeid vigastusi
territoorium müjusfäärideks. Ennekõike oli vajalik Saksamaale, sest ta ei oleks suutnud kahel rindel võidelda) NSVle- Soome ,Eesti, Läti ja ida-poola. Ka besaraabia(rumeenia põhjaosa) 1 sept. Tungib Saksamaa Poolasse ja vallutab suurema osa Poolast.(kui paktiga oli ette nähtud). Poola hakkas vastu, kuid Poola allveelaev põgenes Soome lahte ja Eesti võttis selle kinni ning interneeris selle tallinna sadamasse. 17 Sept.- tungib NSV liit Poolale kallale. Orsell põgeneb Tallinna reidilt. NSV liit süüdistab Eesti valitsust, et see ei suuda neutraliteeti tagada ning sai argumendiks baasideleppe sõlmimisel. 22. Sept- Poola riik likvideeritud. 28. Sept. 1939- Saksamaa ja Venemaa vaheline Sõpruse ja Piirileping.- Kompensatsiooniks Poola okupeerimise eest Saksamaa poolt, antakse Ka leedu NSV liidu mõjusfääri 28 Sept.- alustab NSV liit ka Baltiriikide osas MRP realiseerimist 24. Sept- Eestile ultimaatum, baaside rajamine selle territooriumile. Oktoobris
annaabi.ee 
