Aeg ja raha väärtus. Suht uus teema meie raamatupidamises. Viimasel ajal on sellele palju tähelepanu pööratud. Aastast aastasse läheb järjest enam aktuaalseks. Väide, et raha väärtus aja jooksul pidevalt väheneb. Täna saame 10 euri eest vähem kui aasta tagasi. Inflatsiooni teema tegelikult. Et ettevõte saaks hinnata raha väärtust tuleviku perioodil, selleks on iganes suuri arvutusi ja tabeleid. Tulevikuväärtus on selline väärtus, kuis rehkendatakse seda teatud liitväärtusena. Lihtsaim moodus on. Raha tänane väärtus + mingi kokkulepitud intressi määr. Täna investeeritakse midagi ja pannakse mingi perioodi jooksul teenitud intress otsa ja kolmas mingi ajaperiood... (ei saa nagu pihta) Liht ja liit intress Üks on selline kus, täna on mingi raha ja paneme sinna juurde perioodi intressi (lihtintress) 100 intressiga 100% siis aasta pärast lihtintressina oleks tegemist 110 kahe aasta pärast 120, kolme aasta pärast 130.
nende vahelise kauguse ruuduga. 12.Gravitatsiooniväli, gravitatsioonivälja tugevus, töö gravitatsiooniväljas · Gravitatsiooniseadus kirjeldab vastasmõju, st. valemist arvutatud jõud mõjub mõlemale (vastasmõjus olevale) kehale. Et liikumisvõrrand kirjutatakse tavaliselt kindla keha jaoks, on otstarbekas eraldada üks kehadest (see, mille liikumist ei vaadelda) kui gravitatsioonivälja allikas; teise keha liikumist vaadeldakse-rehkendatakse siis allika poolt tekitatud gravitatsiooniväljas. · Gravitatsioonivälja tugevuseks nimetame jõuväljas olevale kehale mõjuva gravitatsioonijõu suhet selle keha massiga · Töö gravitatsiooniväljas. Saab näidata, et gravitatsioonijõud on konservatiivne, tema töö ei sõltu liikumisteest, vaid ainult alg- ja lõpp-punktist. Järelikult võime tehtud töö samastada potentsiaalse energia muutusega. 13.Potentsiaalse energia miinimumi lause
o Gravitatsioonikonstant gravitatsioonivälja tugevus ja potentsiaal: ühikud ja dimensioonid. Gravitatsiooniväli. Gravitatsiooniseadus kirjeldab vastasmõju, st. valemist arvutatud jõud mõjub mõlemale (vastasmõjus olevale) kehale. Et liikumisvõrrand kirjutatakse tavaliselt kindla keha jaoks, on otstarbekas eraldada üks kehadest (see, mille liikumist ei vaadelda) kui gravitatsioonivälja allikas; teise keha liikumist vaadeldakse-rehkendatakse siis allika poolt tekitatud gravitatsiooniväljas. Kuna liikumise uurimine eeldab nagunii taustkeha olemasolu, võime lugeda selleks välja tekitava keha, nii, et taustkeha ja välja allikas moodustavad liikumise kirjeldamiseks vaja mineva taustsüsteemi - näiteks on ortonormaalne reeper, kus välja allikas asub koordinaadistiku nullpunktis. Teljed võime suunata suvaliselt. Gravitatsioonivälja tugevuseks nimetame jõuväljas olevale kehale mõjuva
62. Puhaseksport/netoeksport Puhaseksport - nende kaupade väärtusest, mis toodetakse Eestis, kuid tarbitakse mujal (eksport) lahutatakse nende kaupade väärtus, mida Eestis ei toodeta, küll aga tarbitakse (import). Netoeksport- Näitab välismaalaste kulutusi kodumaistele kaupadele ( eksporti X), millest on maha arvutatud kodumaiste tarbijate, investeeriate ja avaliku sektori poolt ostetud nende kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides. 63.Millistes hindades rehkendatakse majanduskasvu? Sisemajanduse kogutoodang = palgad + rent + intressid + kasum + amortisatsioon + kaudsed maksud subsiidiumid Palgad kodumajapidamiste sissetulekud tööjõu pakkumise eest. Rent sissetulekud, mida saadakse tootmistegurite kasutamisse andmise eest. Intressid sissetulekud, mida saadakse raha kasutamisse andmise eest. Kasum sissetulek, mida teenivad ettevõtete omanikud. Amortisatsioon summa, mille võrra tootmisseadmed kaotavad aja jooksul oma väärtust. See
= Suurjärv, Lämmijärv, Pihkva järv 2. Võrtsjärv 270 km² 3. Narva Veehoidla 191/40 Eesti osa 4. Mullutu Suurlaht 14,4 5. Ülemiste 9,6 6. Saadjärv 7,1 Järvede veepind 4,7% Eesti territooriumist. Sellest Peipsi ja Võrtsjärv 87%. Järvenõod enamik tekkinud mandrijäätumise tulemusena kulutusnõgudesse, mõhnastikesse (termokarst), mandrijäätumise servakuhjatiste taha (Ülemiste, Uljaste). Samuti maatõusu tõttu. Mullutu Suurlaht, Sutlepa meri jne. Järvede vanust rehkendatakse järvesetes ladestunud õietolmu kaudu. Järvevee omadused sõltuvad järve valgala pindmiste kihtide koostisest. KARST EESTIS Karstivormid kergesti lahustuvates kivimites pinna- ja põhjavee lahustava ja mehhaanilise toime (osakeste väljakandmine kivimitest) tulemusel tekivad omapärased pinnavormid ja maaaisesed koopad. Karsti tekkeks on vajalik: lahustuv kivim, liikuv vesi, lõhed ja poorid kivimis. Tekib : 1. kivimite lahustumine e korrosioon 2
Kui katsele vastav kulu on sobivaks reguleeritud, alustatakse mõõtmisega. Kõik kontrollitavate mittemehaaniliste kulumõõturite mõõtmisel saadavad andmed arvestit läbiva kulu kohta jooksevad selleks loodud muundurite ja programmi abil arvutisse. Vastavalt mõõtmise ajal saadud impulsside arvule arvutatakse välja reaalne kulu, mille seade mõõtis. Arvutuslik kulu 27 rehkendatakse massimeetodil. Stendil on kaks kaalu (kuni 500 kg ning kuni 30 kg), mille abil kaalutakse ära seadmest läbivoolanud vee mass. Stendi erinevates punktides asub viis termomeetrit, mille näitusid kasutakse vee temperatuurile vastava tiheduse määramisel. Samuti mõõdab programm katseks kulunud aega. Teades kõike eelnevat, arvutab programm välja vee arvutusliku kulu, mida võrreldakse kulumõõturilt saadud kulunäiduga. Kui erinevus on suurem,
annaabi.ee 
