identifitseerimine kui Rahavas kel on väga pikk ja traditsiooniderohke ajalugu. Ometi püüdsime seda nõukogudevõimu ajal salata ja sarnaneda ikka läänega. Võtta üle lääne kultuurilisi väärtusi ja neid hoida kui viimast eksemplaari. Nüüd oleme taas seal kus proovime väärtustada seda mis on aastaid olnud meie kaaslaseks ja mida me pole enne omaks pidanud. Sajandivahetuse euroremondid on asendunud sellega, et inimesed kolivad taas rehielamutesse elama, avaldsatakse suiku vajunud Eesti autorite teoseid. Korraldatakse tantsupidusid nii meestele kui ka naistele. Arenevad külaseltsid ja taastatakse meie kultuuripärandit. Toimub pidev pendeldamine eestluse ja oma kultuuri tunnistamise vahel ja lääne ning saksa-vene kultuuride vahel. Kust poolt on tuul sinna lehvivad ka meie lippud. Ega muidu ei oleks me siin niikaua vastu pidanud ja jäänud nendeks, kes me oleme.
Teine suur samm leivategemise ajaloos oli leivaahju leiutamine. Egiptlased ehitasid savist kõrgeid ümmargusi ahjusid, mille välisseinal küpsetati taignakakke. Kreeklased ehitasid alt soojendavaid ahjusid. Leiba küpsetati nüüd ahjude sees. Hiljemalt 11.–12. saj olid elamuahjud Eestis koldega. 18. saj II poolest hakati kerisahje pealt kinni ehitama. Koos koldega oli reheahi kuni 3 m pikk ja 2 m lai. Ahjus küpsetati leiba, muud toidud valmistati koldel. 19. saj lõpul ehitati rehielamutesse lõõridega ahjusid, mis olid ühendatud korstnaga. 6. Miks on rukkileib maitsvam kui odraleib? Rukkijahust hapendamisega kergitatud leib oli toitvam kui odraleib, säilis kauem pehmena ning oli seisnult maitsvam süüa kui külmalt kõvaks ja rabedaks muutunud odraleib. 7. Millised rahvad söövad rukkileiba? Iseloomulik Euroopa idaaladel elavatele rahvastele nagu eestlased, lätlased, leedulased, ida-soomlased, karjalased, venelased, valgevenelased, põhja-ukrainalased. 8
Harjutus – Eesti talumööbel. Elektrooniliselt kättesaadav: http://tisleritele.weebly.com/harjutus1.html 13 KOKKUVÕTE Eesti taludes on mööblit kasutatud juba mitusada aastat. Eelkõige hakkas see levima siis, kui talupojad muutusid paikseks, hakkasid maad harima ja enam ei olnud vaja kogu oma vara kaasas kanda. Algne mööbel oli väga lihtne ja seda valmistasid talupojad ise. Rehielamutesse kambrite tekkimine tõi kaasa uhkema ja keerulisema tegumoega mööbli. Kui algsed toolid koosnesid vaid kolmest tahutud pulgast ja istumisalusest, siis kambrite tekkimisega muutusid toolid juba peeneks käsitööks. Mööblit on valmistatud eelkõige puidust. See on vastupidav materjal, mida on lihtne voolida ja kaunistada. Mööbli valmistamise oskuse kõrval on vähemalt sama tähtis puidu kvaliteet. Siinkohal mängib rolli nii puuliik, langetamise aeg, koht, kõla kui ka kuivatamise viis
Parim aeg leiba sõtkuma hakata oli siis, kui juuretis oli ,,maha heitnud". Nüüd pesi perenaine käed hoolega puhtaks, pani põlle ette ja sidus rätiku pähe. Leiba ei tohtinud sõtkuda palja peaga, et juuksed ei satuks taina sisse. Perenaine hakkas kahe käega sõtkuma. Harilikult sõtkuti tainast ikka kätega, et leib saaks valgem ja sitkem. Kui tainas enam käte külge ei jäänud, raputati sellele jahu peale ning nõu kaeti kaane ja riietega soojalt kinni. Vanal ajal olid rehielamutesse ehitatud ümara või ovaalse põhiplaaniga kerisahjud. Hiljem tehti juba suuremad nelinurkse põhjaga küttekolded, kuhu mahtus palju leivapätse korraga küpsema. 19. sajandi viimasel veerandil tulid kasutusele uuemat tüüpi ahjud. Põhja-Eesti rehetubades olid need nüüd võlvitud kerisega ja vanadest ahjudest palju väiksemad. Vanad ahjud olnud nii suured, et pool peret mahtunud sisse. Nii olevat öeldud Viru-Nigulas (Moora, 1991)
annaabi.ee 
