tööstuslik õlletootmine käivitus alles Baggehufwudtide ajal. Mis hooned mõisale kuulusid? Mõisal oli kaks kõrtsi, trahter, õllepood, kasvuhooned, vesiveskid, auru jõul töötav vesiveski, kangakoda. 4 Omanikud 16. sajandil kuulus mõis nii Tödwenitele kui ka Mecksidele. 1765. aastal ostis mõisa Otto Magnus von Rehbinder ja kuni 1843. aastani oli valdus koos naabermõisa Saue ja Jälgimäe mõisaga Rehbinderite valduses. Peale Renbindereid oli mõisa omanik Rudolf von Patkul ja aastail 18491919 Baggehufwudtid. Tulekahju 1622 arutas kuninglik kaelakohus Saku teenijatüdruku Anne süüasja, kes oli varastanud mõisast viis hõbelusikat, ammelt viis hõbesõrmust ja riidekraami, ning pärast seda pannud mõisa põlema. Anne võtnud asja omaks ja jutustanud, kuidas tema juurde tulnud taevakarva riietes vanamees, käskinud pesupesemise
1. Saku Õlletehas Eesti vanim ning suurim õlletehas - Saku Õlletehas - on ettevõte, mis sai alguse juba 1816. aastal, mil mõisnikud hakkasid rajama tööstusettevõtteid. Esmase õlletehase rajajaks oli saksa soost krahv Karl Friedrich Rehbinder, kes asutas Saku mõisa juurde oma õllekoja. Dokumentaalselt on kindlaks määratud, et esimene keeduperiood Saku õlleköögis toimus 1820. aasta oktoobris. Kui Rehbinderite ajal ei pööratud õlleköögile suurt tähelepanu, siis mõisa üleminekuga Baggode perekonna kätte aastal 1849, olukord pöördus ning juba 1876. aastal muutis Valerian Baggo mõisa õlleköögi aurujõul töötavaks õlletehaseks. 1877. aasta 4.oktoobris lasti välja uues õlletehases esimene keet ning juba kolm aastat hiljem saatis Saku Õlletehast suur edu Riias, kus tuldi õllenäitusel pronksmedalile ja saadi teine auhind.
11 Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid. Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone, Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid.12 Stiilinäidetest on : Saku mõis, Riisipere mõis, Härgla mõis ja Räpina mõis. Saku mõis Teateid 15. Sajandi teisest poolest, kui mõisasüda veel Kajamaal asus. Praegusele kohale lasid selle 1622.aastal tuua Scharenbergid, 1765-1843 oli valdus Rehbinderite, siis Rudolf von Patkuli ja 1849-1919 Baggehufwudite nimel. Krahv Paul Eduard Rehbinderi omandaja algul 1820. Aastatel püstitatud klassitsistlik mõisahoone kuulub Eestimaa kaunimate hulka ja mõnikord on oletatud, et selle projekteeris kuulus Peterburgi arhitekt Carlo Rossi. Aastail 1924-1948 töötas seal kodumajanduskool ja 2002.aasta kevadeni Saku vallavalitsus. 13 Mõisahoonet ümbritseb suur park. Arvukad kõrvalhooned, mis on tänaseks praktiliselt
.....................13 Ettevõtte ajalugu Saku mõisa õlleköök Pärast pärisorjuse kaotamist Eestimaa kubermangus 1816. aastal asusid mõisnikud rajama mõisate juurde tööstusettevõtteid. Neist tähtsaimateks olid viinaköögid ja õllekojad. Ka Saku mõisa tollane omanik saksa soost krahv Karl Friedrich Rehbinder asutas oma mõisa juurde õllekoja. Dokumentaalselt on tõestatud, et esimene keeduperiood Saku õlleköögis oli 1820. aasta oktoobris. Kui Rehbinderite ajal ei pööratud õlleköögile just eriti suurt tähelepanu, siis pärast mõisa üleminekut 1849. aastal Baggode perekonna kätte, algasid õlleköögis uuendused. Esialgu jäi küll pruulikoda veel samadesse ruumidesse, kuid juba 1876. aastal rajas Valerian Baggo mõisa õlleköögi asemele aurujõul töötava õlletehase. Pilte õlletehase ajaloostSajandi lõpupoole konkurents õlletootjate vahel järjest
Käesolevas referaadis käsitlengi peamiselt 20. sajandi arhitektuurisuundasid juugendist kaasaja era- ja avalike hooneteni. Peamiselt püüan tuua näiteid Tartu lähistelt, aga mõne suuna puhul kirjeldan ka kaugemal asuvaid ehitisi, mida saaks välja tuua hea näitena seda arhitektuurisuunda iseloomustamaks. Juugend Taagepera mõis Taagepera mõis, nimetatud ka Taagepera lossiks rajati juba enne liivisõda Valgamaale ning seisis kuni 1674. aastani Rehbinderite valduses, aga vahepeal põles mõisamaja maha ning 1904. aastal lasi Hugo von Stryk mõisahoone taastada saksa arhitekti Otto Wildau projekti järgi. Enne 20. sajandit oli Taagepera mõisakompleks üsna tagasihoidlik ning sellest ajast on säilinud vaid mõned üksikud ümberehitatud kõrvalhooned. Stryk’i poolt taastatud mõisahoone kujunes üheks baltimaade suurejoonelisemaks juugendstiili näiteks. Hugo Ferdinand Bernhard von Stryk laskis raha kokku hoidmata projekteerida tohutu maja,
100g. toodet sisaldab:valk12g;rasv 9,8g;süsivesikud 12,2g;energiat 185 kcal. 1.5 Saku Õlletehas Pärast pärisorjuse kaotamist Eestimaa kubermangus 1816. aastal asusid mõisnikud rajama mõisate juurde tööstusettevõtteid. Neist tähtsaimateks olid viinaköögid ja õllekojad. Ka Saku mõisa tollane omanik saksa soost krahv Karl Friedrich Rehbinder asutas oma mõisa juurde õllekoja. Dokumentaalselt on tõestatud, et esimene keeduperiood Saku õlleköögis oli 1820. aasta oktoobris. Kui Rehbinderite ajal ei pööratud õlleköögile just eriti suurt tähelepanu, siis pärast mõisa üleminekut 1849. aastal Baggode perekonna kätte, algasid õlleköögis uuendused. Esialgu jäi küll pruulikoda veel samadesse ruumidesse, kuid juba 1876. aastal rajas Valerian Baggo mõisa õlleköögi asemele aurujõul töötava õlletehase. Sajandi lõpupoole konkurents õlletootjate vahel järjest pingestus ja et õlu oleks
annaabi.ee 
