võrgustikku, mis sisaldab erinevaid elemente alates uimastisõltlase motiveerimisest uimastivabaks eluks ja lõpetades tema integreerimisega ühiskonda töövõimelise liikmena. Igas riigis on see süsteem erinev ja koosneb erinevatest elementidest. Tõsise sõltuvushäirega inimesed nagu teisedki inimesed, tahavad ennekõike elada toimekat, nii normaalset, rahuldust pakkuvat elu kui võimalik. Uus paradigma keskendub tervisehäirega inimeste rehabiliteerimisel ka õppimisele, töötamisele, iseseisvusele, rahuldust pakkuvatele sotsiaalsetele suhetele ja hea elukvaliteedi tagamisele (Anthony jt 2009). Keeruline on uimastisõltlaste puhul üldiselt eristada ravi ja rehabilitatsioonitenuseid. Andmete saamiseks uimastisõltlaste arvu kohta kasutatakse ankeetküsitlust ja see sisaldab järgmiseid küsimusi: sotsiaal-demograafilised tunnused, erinevate sõltuvusainete tarvitamine,
ka umbes 12 võimete komponenti. Alatestide tulemused summeeritakse kahte gruppi: 1. verbaalne (verbal) andekus - sõnavara, sarnasuste leidmine, aritmeetilised, matemaatilised võimed. 1. kujundiline (performance) andekus - pildi koostamine, lõpetamine, osade ühendamine, sümbolite kasutamine. Kurjategijatel on madalam eelkõige verbaalne andekus, mistõttu rehabiliteerimisel tuleks toetuda eelkõige nende nende suhteliselt suuremale kujundilisele andekusele. Suhteliselt kõrge IQga seostuvad võltsimine, altkäemaks, kelmus ja madala IQ-ga kehavigastuste tekitamine, vägistamine, tapmine jms, millede puhul seos kindlasti kahepoolne. Kokkuvõtvalt võib öelda, et ajalooliselt tunnistati esmalt kindlat seost madala intelligentsuse ja kuritegeliku käitumise vahel, kuid alates umbes 1930ndatest eitati niisuguse seose olemasolu umbes 40 aastat
Alatestide tulemused summeeritakse kahte gruppi: 1) verbaalne (verbal) andekus sõnavara, informeeritus,sarnasuste leidmine, kontsentreerumisvõime, matemaatilised võimed; 2) kujundiline (perfomance) andekus pildi koostamine,lõpetamine, osade ühendamine, sümbolite kasutamine.Üldise andekuse näitaja (GIQ) saadakse verbaalse andekuse (VIQ) ja kujundilise andekuse (PIQ) näitajate summeerimisel. Kurjategijatel on suhteliselt madalam eelkõige verbaalne andekus, mistõttu on rehabiliteerimisel soovitatud toetuda nende suhteliselt suuremale kujundilisele andekusele.1994. aastal avaldasid R. Herrnstein ja C. Murray suurt vastukaja tekitanud raamatu intelligentsuse teemal.Teoses analüüsiti intelligentsuse ebaühtlast jaotumist inimpopulatsioonis ning sellega kaasnevaid sotsiaalseid tagajärgi Ameerika näitel. Empiirilistele andmetele tuginedes näidati inimeste kõrgema intelligentsuse koefitsiendi tugev positiivne seos edukusega eri elusfäärides
väljakujunemine. Prisoniseerumisele aitab vastu seista: - Võimalikult lühike karistusaeg, sest prisoniseerumine korreleerub ajaga. Küps, väljakujunenud isiksus suudab sellele paremini vastu seista, noored on mõjutatavamad. - Vanglaväliste kontaktide säilimine - Vangide grupeeringutest eemalejäämine - Hoidumise ebanormaalsetest seksuaalsuhetest ja hasartmängudest. 16. Meditsiinilise mudeli (kohtlemise) tõus ja langus kurjategijate rehabiliteerimisel. Meditsiinilise mudeli kohaselt peetakse kurjategijat haigeks, puudulikuks indiviidiks, kelle kohtlemine seostub pigem ravi kui karistamisega. 1929. a võttis Ameerika Kongress vastu otsuse, mille järgi rahvusvahelise kriminaalpoliitika eesmärgiks oli kurjategijate rehabiliteerimine (taaskohanemine eluga vabaduses). Algselt rakendati seda üksnes asotsiaalse eluviisiga inimeste suhtes, kuid see kontingent hakkaks hiljem laienema.